GALERII | VHK noored mängisid uue kava esimest korda Hiiumaal

Puuri sõnul sattus orkester tänavu Hiiumaale muusikapäeva toimkonna valikul. 

„Toimkond kuidagi vaatas, kes on kus käinud, ja me siis saime seekord siia,“ rääkis ta. 

Hiiumaalt jätkub orkestri kontserdireis Saaremaale ja seejärel Tallinnasse.

Käinas mängis orkester kooliõpilastele lühemat kava, kus Puur tutvustas lugude vahel ka teoste tausta. Kärdla kirikus kõlas kogu kontserdikava. Puuri sõnul on orkester Kärdla kirikus varemgi mänginud ning paik on neile tuttav. 

„Siin on esiteks väga hea kõla, siin on alati väga soe publik,“ ütles ta.

Kavas kõlas läbilõige Eesti ja Euroopa heliloomingust. Wolfgang Amadeus Mozarti, Jean Sibeliuse ja Gustav Holsti looming oli kõrvuti René Eespere, Jaan Räätsa, Cyrillus Kreegi ja Mart Saare teostega.

Puuri sõnul oligi kava mõte otsida seoseid maailma klassikalise muusika tuntud teoste ja Eesti heliloomingu vahel. Noortele muusikutele annab see võimaluse mängida klassikalise repertuaari tähtsaid teoseid ning saada kogemus, mida nende esitamine tegelikult nõuab.

„Tunda, kui raske on mängida Mozarti muusikat tegelikult ja mida nõuab sinna juurde Sibelius,“ tõi Puur näiteks. 

Kuulajale pakub kava tema sõnul omakorda võimaluse näha Eesti ja maailma muusikat kõrvuti.

Hiiumaa kontsertidega noorte muusikute tihe esinemisgraafik alles algas. Reedel ootab neid Saaremaal neli esinemist.

Puuri hinnangul õpetab selline kontserdireis noortele nii vastupidavust kui annab võimaluse sama repertuaari järjest mängides areneda.

„Ei ole, et on üks kontsert ja läbi,“ rääkis ta. Mitmel järjestikusel kontserdil hakkavad lood tema sõnul järjest enam paika loksuma ning muusika areneb ja kasvab mängija sees.

VHK keelpilliorkester. | Foto: Eike Meresmaa

VHK keelpilliorkestris oli mitmele noorele Hiiumaal antud kontsert esimene esinemine koos orkestriga. Puuri sõnul on noortega töötamise üks võlusid näha, kuidas nad muusikat avastavad ning aastate jooksul arenevad.

Noortega töötamine on Puuri sõnul täiskasvanutest koosneva koosseisu ees seismisest väga erinev. Professionaalsetel muusikutel on muidugi teine tase, aga noortega on tema sõnul oma võlu. 

“Kuidas nad avastavad muusikamaailma koos sinuga ja kuidas nad teatud hetkedel tunnevad sellist tõelist vaimustust ja rõõmu, eriti kui kolmandal-neljandal kontserdil hakkab see koht välja tulema, mida on harjutatud kuu-poolteist,” kirjeldas Puur.

Eesti klassikalise muusika olukorda hindab Puur heaks. Tema sõnul leidub järelkasvu nii muusikute kui publiku seas. Dirigent märkis, et Eesti klassikalise muusika kuulajate hulgas on palju noori. Eestis on ka erinevate põlvkondade heliloojaid, välismaal õppinud muusikud on Eestisse naasnud ning paranenud on mitmed õppimis- ja esinemistingimused.

Rasmus Puuri enda elus algab peagi samuti uus etapp. Oktoobri keskel vahetub Eesti president ning sellega lõpeb Puuri töö lahkuva presidendi Alar Karise kultuurinõunikuna. See annab dirigendile võimaluse taas rohkem muusikale keskenduda.

„Saan hakata keskenduma rahulikult rohkem muusikale ja ei pea enam sellises piiripealses elutempos elama,“ ütles ta. Viit aastat presidendi kultuurinõunikuna nimetas Puur toredaks ajaks, kuid nüüd soovib ta keskenduda pikemaajalistele loomingulistele mõtetele ja tööle noortega ning juba 2028. aastal on ees ootamas laulupidu. 

Fotod: Eike Meresmaa