LOODUS
Tänavuse aasta orhideeks valitud pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis) on meie käpaliste seas üks erandlik tegelane.
Korjasin jõekäärust vesimünti. Jalgupidi vees, varbad kindlalt põhjamudas, kõiksugu pisimutukad mu jalgade ümber sagimas. Sasisin vees kasvavalt vesimündipuntralt ümbert kinni ja lõikasin varred veepiirilt...
Oleme nii harjunud, et Suuremõisa lossi taga õitseb ja haljendab kooliaed. See on 150 aasta eest Kirsiaiana alguse saanud, millest viimasel poolsajandil kujunes tehnikumi,...
Suvine aasalillede õitsemise tippaeg kipub heinakuu teises pooles küll juba pisut väsima, ent küllap leidub jumikate-metsporgandite-raudrohtude kõrval siiski ka mitmeid muid õitsejaid.
Mullu oli päris põrutav teadasaamine, et enam ei jagunegi Hiiumaa valgeks lääneks ja punaseks idaks. Ehk siis seni pärinesid kõik viis valge tolmpea leidu...
Tänavuse aasta orhideeks valitud pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis) on meie käpaliste seas üks erandlik tegelane.
Kevadistest salumetsataimedest on kindlasti kõige isepärasem, võiks öelda lausa kummalisim harilik käopäkk (Lathraea squamaria). Ta näeb välja nii imelik, et millegi muuga segamini ajada...
Peale talve on õide puhkevad kevadlilled alati justkui ime. Kuid kes on neist on need kõige esimesed?
Kevadise pööripäeva saabudes on paslik veidike möödunud talvele tagasi vaadata. Oli nii öelda korralik talv. Pikad ennustused sellist ei prognoosinud. Nagu alati, ei osatud...
Tänavust aasta puud ei hinnata just ülemäära, kuid võimalik, et kunagi prooviti just haava tselluloosist Viskoosas kunstsiidi toota.
Läinud hilissügise Kõpu retkepäeva naelaks pidanuks olema sealne üksildane puuvõõrik. Eks ta ju oli ka. Ent tegelikult suuremagi elamuse pakkusid jugapuud.
Kõpu külas kasvab puuvõõrik (Viscum album). Ning mis oleks veel paslikum kui just nimelt jõulukuul see klassikaline Lääne-Euroopa jõulutaim iseoma silmaga üle kaeda.