Vesimünt on korraga meenutus ja kohalolu. Kummaline eeterliku lõhna pahvak neile, kes palju liikunud mööda jõgesid ja tunda saanud selle veeraja lummust. Selles lõhnas seguneb kodune eksootilisega. Selles peitub lapsepõlve piparmündimälestus, mida ilmestab meenutus märjast ja kuivast, metsikust ja tüünest, võõrast ja samas omasest. Selles lõhnas on korraga kevadise suurvee kõik teelt pühkiv jõud ning aeglaselt voolava vee rahulik mõtlus. Kõige rohkem aga seostub see hilissuve õhtuga jõekaldal, mil tüüne veeraja voolav rahu ekslevad mõtted summutab ja asendab suure ning ajatu tajuga nimetust.
ja