JUHTKIRI | Kibestumine kihvtidab kogukonda

Aga viimasel aal tuleb ösna tehesti söune tunne, et kui midad asja avalikuld arudama hakedakse, siis polegid änam tähtis, kas so jütt ka tösi aa vöi kas see midat paremaks teeb. Keige kövem mees aa oma eest hoopiskid see, kis oskab teise inimese kohta keige sandemini ütelda. Senne asemel, et asjast reekida ja ausat kriitigat tehja, kirudakse inimest. Ja see polegid tähtis, kas sa asjast midad tead ka, aitab sennest, kui midad arvad ja asjad moodi paned. Ja nee inimest, kis so nöusse äi jää, aa muidut so vaindlased.

Hariliguld aa söuse käitumise pöhjus kibestumine. See aa nat töbi, mida pole vöimalik välja ravida. Ja seda tahedakse siis kangesti teistele ka jägada, sest üksi aa muidud raske önnedu ja vehane olla. Aga söune asi kihvtidab meite läbi saamist palju rohkem kut tuline vaidlemine. Inimest lehtvad ettevaatliguks. Möni äi jülgu vöi taha änam oma arvamust välja üteldagid. Möni tömbab körvale ja äi lehe änam nende kohtadesse, kus kibestund inimest oma veha välja valavad. Möni lööb üldsegid püuga. Kedad äi taha olla järgmine, kis sopaga üle kalladakse. Pisise koha jäuks aa söune asi hermus. Hiiumaal äi ole üle liigseid inimesi. Egaüks, kes püuga lööb, jätab omast tüha koha maha.

Kriitiga ise pole paha. Vastu pidi. Kui kriitiga aa aus ja vaidlemise aal teinateist austakse, siis see just viibkid elu edasi. Kriitiga möte aa see, et asjad hakkavad paremini minema. Kibestund ja tige inimene seda äi taha, ta suur soov aa, et teiste inimestel oleks sama sant olla, kui taal omal. 

Pisise saare teeb suureks ja tugevaks see, kui mei üksteisega korda saame ja teinateisele toeks oleme.