Uue põhikooli eelnõu lasti põhja

Reedel otsustas enamus Hiiu vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjoni liikmeid loobuda Kärdla põhi­kooli uue hoone ehitamisest riigi toel.
Vallavanem Reili Rand oli juhtunust äärmiselt nördinud: “Mul on äärmiselt kahju, et sisutu valimisvõitluse esimesteks kaotajateks on Kärdla põhikooli õpilased. Selle otsuse hinnaks on ligi 4 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu toetus oleks umbes 3,4 miljonit eurot,” kirjutas vallavanem sotsiaalmeedias.
Nimelt hääletasid viis komisjoni liiget: Georg Linkov, Tiit Harjak, Inge Talts, Artur Valk ja Toivo Saue kolma­päeval eelarve-ja majanduskomisjonis põhikooli projekti­taotluse eelduseks oleva varalise kohustuse võtmise eelnõu menetlusest välja. Eelnõu toetasid neli komisjoni liiget: Jüri Ojasoo, Reet
Kokovkin, Liis Soonik ja Jaanus Berkmann.
Päev varem toimunud kultuuri-, haridus- ja spordikomisjoni istungil esitasid liikmed küll palju küsimusi, kuid lõppkokkuvõttes toetasid eelnõu. Kuna tegemist polnud eelnõu juhtivkomisjoniga, eelnõu seal hääletamisele ei pandud. Komisjoni protokollis on kirjas ka lõppotsus: “Toetada eelnõu “Varalise kohustuse võtmine” menetlemist volikogus ühel lugemisel ja selle vastuvõtmist”.
Päev varem toetati
Komisjoni istungil tutvustas eelnõu valla osakonnajuhataja Tiia Liibert. Ta selgitas, et valla enda kulul põhikooli õpi­tingimusi parendades tuleks panustada sama summa ja isegi rohkem, kui toetusetaotluse puhul oleks omafinant­seering ehk 600 000 eurot. “Samas oleksime olukorras, et ruume koolis on, aga need ei vasta tänapäevasele õppe­korraldusele,” selgitas Liibert.
Kärdla põhikooli direktor Valeri Gramakovski lisas, et renoveerimise puhul ei ole kõik tegevused abikõlbulikud, omafinantseering oleks märksa suurem ja tegelikult säiliks olemasolev ruumilahendus, energiakulu jääks samaks ja optimeerimist ei toimu.
Praegu käib põhikool “külas” nii muusikakoolis kui teabemajas, ka gümnaasiumi ruumid on ristkasutuses. Põhjuseks, et palju on nn üldkasutatavat pinda, mida õppe­tööks kasutada ei saa. Kõik need argumendid räägivad Gramakovski hinnangul uue maja ehitamise kasuks.
Protokollis on kirjas Reet Kokovkini seisukoht: “Kui on võimalik teha kooli õpikeskkonda paremaks, siis igal juhul võiks praegu taotleda. Kas me saame või ei saa, selgub pärast. Kui ei saa, peame hakkama ise pusima, mis ilmselt läheb kallimaks, aga riigilt tulevad peale energiasäästu nõudmised.”
Ivi Remmelg lisas, et õppe­keskkond vajab uuendamist, kas siis läbi projekti või projektita. Aivi Telvik leidis, et toetust küsida tasub ikka: “Siis vaatame, mis järgmised sammud on. Kui me seda ei tee, siis ei saa midagi. Selge on see, et igasugune lammutamine paneb ka õlgu kehitama. Loomulikult tuleb edaspidi väga täpselt läbi mõelda, aga esimene samm tuleb ikkagi astuda.”
Täna nii, homme naa
Eriti üllatav oli Artur Valgu valik: enda juhitud kultuuri-, haridus- ja spordikomisjoni istungil ütles Valk, et valdav enamus toetab ja tehtagu taotlus. Järgmise komisjoni istungil aga hääletas eelnõu vastu.
Hiiu Lehele ütles Valk, et tema küsimus on, miks ei tulnud eelnõu esitaja ehk vallavalitsus välja alternatiivsete pakkumistega põhikooli õppetingimuste parendamise kohta: “Ainult maksimumprogrammist räägiti – vana koolimaja maani maha ja ehitada täiesti uus, kus ruutmeetreid pea kaks korda vähem.”
Valk kritiseeris ka eelnõu ettevalmistuse kvaliteeti ja ütles, et küsimusi, millele ei saadud selgeid vastuseid, oli liiga palju. “Valitsus peab sellise rahalise suurusjärguga eelnõud ikka oluliselt paremini ette valmistama ja volikogu ei pea olema valitsuse “kummi­templiks”,” ütles Valk.
“Selgitasin korduvalt, et hetkel on vaja teha põhimõtteline otsus investeeringumahu kohta ja kõik ülejäänu juba järgmistes etappides,” ütles vallavanem Hiiu Lehele.
Probleem on selles, et esialgse taotluse esitamisega on kiire: tähtaeg on juba 2. oktoober. “Volikogu liikmetel on veel võimalus see viga parandada, et luua noortele nüüdisaegsed õppimistingimused ja hoida tulevikus kokku kooli ülal­pidamiskuludelt,” ütles vallavanem loo kokkuvõtteks.