Connect with us

Uudised

Emmaste kooli õueala saab terviklahenduse

Esmaspäeval tutvustasid võidutöö “SEIK” autorid oma visiooni, milline saab olema Emmaste kooli liikuma­kutsuv õueala.
Talvel viis Eesti maastikuarhitektuuri üliõpilaste selts (EMÜS) koostöös Emmaste põhikooli ja osavallaga läbi Emmaste kooli ja mõisapargi õueala ideekonkursi. Konkursi eesmärgiks oli luua koolimaja ümber terviklik ja mõnusat vaba aja veetmist võimaldav õueala, mis kutsuks õpilasi rohkem õue ja liikuma.
Võidutöö autorid, Eesti maaülikooli maastikuarhitektuuri eriala teise kursuse üliõpilased Henri Sainast ja Karel Kasar rääkisid, et kaalusid konkursil osalemist põhjalikult. “Mõtlesime, et Hiiumaa – natuke keeruline, me oleme ju Tartust,” meenutas Kasar.
Nüüd ütlesid nad, et osalemise üle on hea meel ja selgitasid, et töö pealkiri “SEIK” tuleb sõnast seiklus. “See annab ka edasi selle peamise mõtte, selle liikumise – seiklus,” ütles Sainast.
Põhjalik eeltöö
Konkursil osalemiseks kogusid töö autorid eelnevalt Emmaste kooli õpilaste ideid, milline kooli õueala välja peaks nägema. “Mõtlesime, et kuna koolis on ju rõhk ikkagi laste arengul, siis otsustasime, et küsime nendelt endilt, mis nemad arvavad,” rääkis Kasar.
“Samal õhtul lugesime need mõtted läbi ja päris põnev oli lugeda, mida lapsed arvasid,” lisas Sainast, et paljud mõtted said ka võidutöösse.
Näiteks soovisid õpilased seiklusrada ja kelgumäge, kooli juhtkond aga bussiootepaviljoni ja jalgrataste hoidmise kohta.
Võidutöö autorid käisid märtsi alguses kooli ümbritseva pargiga tutvumas ning siis oli kooli sisehoov parasjagu vee all. “Tegelikult oli see hetk, kui me käisime, üks parimaid, sest me nägime ka kõik liigveega kaasnevad probleemid ära,” leidis Kasar. Mõlemad kinnitasid, et nende töö pakub sellele ka lahenduse, mis on ühtlasi praktiline, aga ka silmale ilus vaadata.
Samuti käisid nad Sõru sadamas, kust said ideid. Võimalikult palju arvestati ka sellega, et tegemist on mõisapargiga. Selleks kaasati olemasolev haljastus, valiti ümbritsevate hoonetega sobivad materjalid ning objektid, mis kooli juurde rajatakse, on looduslähedased.
Kooliperele meeldis
Kooli hoolekogu ja õpilas­esindus tutvus võidutööga juba enne esitlust ning õpilas­esinduse president Riste Sofie Käär oli tulemusega rahul. “Kõik need ettepanekud, mis mina tegin, olid sees, mulle meeldis,” ütles Käär.
Emmaste põhikooli direktor Merje Kikas oli rahul, et võidutöö loob terviklahenduse kogu õueala planeerimiseks: “Ja minu arust see ongi täpselt see, mida meil vaja on.” Direktor lisas, et uue õueala mõte on kutsuda õpilasi rohkem liikuma: “Me ei saa lapsi liikuma sundida, aga me saame luua tingimusi, mis kutsuks lapsi rohkem liikuma.”
Emmaste osavalla vanem Hergo Tasuja rääkis, et konkurssi aitas korraldada Emmaste kooli vilistlane Adeele Vesingi, kes õpib maastikuarhitekti erialal. “Ta aitas ülikooli kaudu seda konkurssi korraldada ja ta oli meile suureks abiks, et see asi niimoodi toimuda sai,” rääkis Tasuja.
Üks konkursi tingimus oli, et töid saaks teha osakaupa. “Paraku ühekorraga kogu lahendust teha on kallis,” selgitas osavallavanem. Tööde esimene etapp, jalgratta­hoidla, valmib esialgsete plaanide kohaselt sügisel, bussioote­paviljoni ehitus võetakse kavva järgmisel aastal. “Augusti­kuu lisaeelarvega viime rattahoidla ehitamise sisse,” lubas osavallavanem.
Emmaste osavalla poolt on töö autoritele tehtud ette­panek jätkata koostööd ka Emmaste keskuse roheala planeerimisel ja arendamisel. Võidutöö autorid said ka 500eurose auhinna.

Veel lugemist:

Uudised

Septembris Käina kandis sadu astelpajupõõsaid tühjaks teinud Hiiumaa karu kadus pildilt üsna kohe peale seda. Seevastu novembris tuli aga Saaremaalt teade, et seal on...

Ahto ilmajutud

Paistab, et lumesajud on möödas (vähemasti mõneks ajaks) ja teatepulga võtab kalendrile kohaselt üle kevad. Tagasilööke veel talve suunas kindlasti tuleb, kuid see nädal...

Digileht

Hiiu Leht 29. märtsil Kas karu kolis Saaremaale? Hiiumaa soovib 2-eurosele mündile Kärdla koolist Soome professoriks Toomas “Tuut” Tross :Milleks meile on vaja teatrit?...

Persoon

Elu oleks võinud minna nii, et Annekatrin Kaivapalu õpetaks võib-olla tänagi Hiiumaal lastele eesti ja soome keelt nagu ta seda pea kümme aastat ka...