Seda reegidakse ka, et änam polegid möted Eestis reisida, sest senne sama raha eest saaks käia hoopis kaugemal. Kasvöi Türkis, Egiptuses, Bulgaarias ja äi tee kus kohtas köik veel. Jüttude järgi pidigid köikse kallim olema just Hiiumaal käimine. Praamipilet aa kallis ja saare peel ööbimine ka.
Selle jütus aa muidut natust töde ja natust tunned ka sees. Ongid kallis, aga kus kohtas see odavam on? Saare peel saagid köik asjad samas hindas olla nat suuremaal, kus viukulud aa natust vehe väiksemad ja klientist aa natust vehe rohkem. Ja löppude löpuks aa sedas ka, et naa kaua kui aa inimesi, kis aa nöus seda summad maksma, mes ta keest küsidakse, naa kaua nee hinnad söused on ka.
See jütt, et Hiiumaale aa kallis tulla, hakkab tihti pihta praami piletist. Pole ka midad imesta. Tänases lehtes ju ka uudis, et laevavirma teenib mütu miljunid kasumid. Ja kui sa tahad sennest aru saada, mida moodi piletiraha ja toetusi riigi rahakottis ühest elust teise töstedakse, peed ülikooli rehkendust öppima minema.
Kes aasta pikul öhe korra Hiiumaale puhkama tuleb, selle jäuks see praami pilet polegid köikse suurem kulu. Aga kui Hiiumaa meeldima hakkab ja tahaks teina kord veel tulla, siis vöib pileti hind küll mötlema panna, et leheks siiskid söuse kohta, kuhu ilma praamita saab.
Natust aega tagasi kirjudas üks naabersaare etevötja emutsiunaaltse avaligu kirja senne kohta, et praami pilet aa kut turismimaks, mida köik maksvad, kis saarele tulla tahtvad. Ainuld et sant asi aa see, et saared ise äi nee punast krossigid sennest maksust, mis nende külalised laevavirmale maksvad. See ju siiskid öige ka, et kui laevavirma saare peeld teenib, vöiks senne eest saarele midad vastu ka anda. Aga virma ütleb, et nemad pole süidi, nemad söitvad sedas, kudas riik tellib. Et nemad ise tahtvad küll saare elu toetada, aga riik äi luba. Katsu siis sennest sotti saada.
Söhune tunne, et sii polegid heed lahendust, aga ega seda pole loota ka, kui muredest äi reegida. Sennepärast vötamegid nee asjad jütuks Hiiu Lehe arvamusöhtul reedel, 26. juulil kell kuus Orjaku külamajas.
Neeme sooga seel!
Kirjudas Raul Vinni, hiiu keelde pani Järvi Kokla
ja