SA KredEx taotlusvoor kortermajade rekonstrueerimiseks avaneb juunis ja korteriühistutele ulatab sel aastal abikäe ka Hiiumaa vallavalitsus.
Nimelt sõlmib vallavalitsus lepingud kahe konsultandiga, kes hakkavad saare korteriühistuid majade renoveerimisel nõustama. Valla konsultandid on toeks korteriühistutele, kel on plaanis kortermaja terviklik renoveerimine ja soojustamine ning ühtsele majasisesele küttesüsteemile üleminek. Ühistul aga peab olema ühistusisene kokkulepe ja valmisolek suuremahulise investeeringu tegemiseks.
Üks konsultant hakkab konsulteerima kolme n-ö pilootprojekti valitavat ühistut, mida nõustatakse alates tasuvusarvutuste tegemisest kuni ehitusprojekti koostamise ja KredExi taotluse esitamiseni.
Ühistud, mis on huvitatud nende kolme hulka jõudmisest, peavad endast vallavalitsusele teada andma hiljemalt 18. maiks.
Teine konsultant aitab vallal luua tervikpildi ühistute vajadustest, nõustab ühistuid ja esitab vallavalitsusele ettepanekuid, millises ulatuses ja milliste meetmetega oleks otstarbekas valla poolt korteriühistuid toetada.
KredEx korteriühistute rekonstrueerimistoetuse taotlusvoor avaneb 11. juunil ja on avatud kuu aega.
Tänavu läheb EL tulemusreservist korterelamute rekonstrueerimistoetuseks käiku 28,5 miljonit eurot. Majandusministeeriumi
teatel kasvab see, võrreldes eelmise aastaga, 11 miljoni euro võrra ning hinnanguliselt saab abi umbes 80 korterelamut.
Muutunud on ka taotlemisprotsess. Kui varem valiti toetuse saajad välja taotluse esitamise järjekorra alusel, siis seekordses taotlusvoorus pannakse taotlejad pingeritta.
Kandideerimisel tuleb esitada rekonstrueerimise põhiprojekt ja pingerea moodustamise aluseks on rekonstrueeritava hoone energiasäästu maht. Seega, mida suurem on hoone praeguse energiatarbimise ja projekteeritava energiavajaduse vahe, seda kõrgem on taotleja koht pingereas.
Teise muudatusena jaotatakse taotlejad eri piirkondadesse ning piirkonna toetussumma aluseks on regiooni korteriomandite arv ja kinnisvara väärtus ehk suurema toetuse saavad nii suurema korteriomandite arvuga piirkonnad kui ka madalama korteriomandite turuväärtusega piirkonnad. Taotluspiirkonnad jagunevad Lääne-Eestiks (Hiiu-, Lääne-, Pärnu- ja Saaremaa), Põhja-, Kesk-, Kirde- ja Lõuna-Eestiks.
Lisaks eelnimetatud 28,5 miljonile eurole eraldab riik korter- ja väikeelamute rekonstrueerimiseks veel 73 miljonit eurot, mis on osa kriisiabipaketist.
Kriisiabi saajad valitakse eelprojekti ja taotluste esitamise järjekorra alusel, et kiirendada raha jõudmist ehitussektorisse. Kriisiabitoetusest saavad madalama kinnisvaraväärtusega piirkondades abi ka need korteriühistud, millele kuuluvates hoonetes on vaja rekonstrueerida üksikuid hooneosi.
Valitsus eraldas lisaeelarvega kortermajade rekonstrueerimiseks kokku 100 miljonit eurot, täpsed toetuse tingimused saavad majandusministeeriumis paika lähiajal.
