erakogu 
Eesti Kunstimuuseum/Repro Näituse kuraator Kersti Koll tõdes, et Kaljo Põllu (1934–2010) oli legend juba eluajal. Ta on Eesti kunstielu tugevalt mõjutanud nii oma suurejoonelise loomingu, kunstimõtte uuenduste kui ka mitut põlvkonda suunanud õppejõu ning eesti ja soome-ugri rahvapärandit uurivate teadusekspeditsioonide juhina.
Kaljo Põllu oli erakordne kunstnik, kes oma loomingus pöördus 70ndatel Eesti ajaloo, soome-ugri rahvaste pärimuse, loodususundi teemade poole. Oma loomingus ammutas ta rohkelt inspiratsiooni ka Hiiumaa maastikest, pärimusest ja põimis seda oma loomingusse, kui võttis suuna just hõimurahvaste ajaloole ning soome-ugri kultuuripärandi ja maailmataju peegeldamisele.
Tema kaasaegseteks olid Lennart Meri ja Veljo Tormis, kellega koos veeti eest soome-ugri rahvaste uurimist ja retki Uuralitesse, mis inspireeris ka nooremaid humanitaare-ajaloolasi ja etnolooge meie oma kultuuripärimust uurima.
Seetõttu sai Põllust juba tema eluajal legend, kelle elu, uurimissuunad ja looming on mõjutanud terveid põlvkondi kunstnikke ja teadlasi.
Soome-ugri ja Eesti rahva pärimus ja ainulaadsus on taas teemaks tõusnud viimastel aastatel, kui seda teemat on tõstatanud Valdur Mikita ja Marju Kõivupuu ning ka noorem põlvkond on hakanud taas huvi tundma oma juurte ja meie pärimuskultuuri vastu.
Rohkem infot näitusest leiab muuseumi kodulehel.
Näitus jääb avatuks järgmise aasta 21. märtsini.
erakogu
Kaljo Põllu (1934–2010) oli legend juba eluajal. Ta on Eesti kunstielu tugevalt mõjutanud nii oma suurejoonelise loomingu, kunstimõtte uuenduste kui ka mitut põlvkonda suunanud õppejõu ning eesti ja soome-ugri rahvapärandit uurivate teadusekspeditsioonide juhina.
Eesti kunstiloos on Kaljo Põllul unikaalselt kahetine positsioon. Ta oli 1960. aastate teisel poolel eesti avangardkunsti üks juhtfiguure. Tema selle perioodi taiesed kuuluvad eesti kunstiajaloo pop- ja op- ning kineetilise kunsti kullafondi. 1970. aastate alguses toimus Kaljo Põllu loomingus radikaalne pööre. Lääneliku neoavangardistliku kunstiga aktiivselt ja eksperimenteerivalt suhestumise asemel keskendus kunstnik nüüd jäägitult oma rahva juurte, esivanemate müütilise maailmatunnetuse ning põhjarahvaste ja soomeugrilaste iidse kultuuri uurimisele. Kunstnikule muutus oluliseks rändamine tagasi, alguspunkti, tuhandete aastate tagusesse aega, rahvakultuuri lätete juurde – et mineviku kaudu mõista olevikku ja tulevikku. Muistsesse omakultuuri süvenemine ja selle väljendusrikkas visuaalses keeles tõlgendamine sai Kaljo Põllu tõelist isikupära ja loojanatuuri väljaarendavaks elutööks.
Põllu on meie esivanemate ning laiemalt soome-ugri ja põhjala rahvaste maailmakäsitluse ja muinasmüütide üks kõige mõjusamas visuaalses keeles mõtestaja eesti kunstis. Tugeva isikupärase käekirjaga ja erakordselt meisterlikult sugereerivat metsotintotehnikat kasutades on kunstnik neisse teemadesse süvenedes loonud mahukad graafikasarjad “Kodalased”, “Kalivägi”, “Taevas ja maa”, “Eesti maastikud” ja “Kirgastumine”. Käesoleva näituse tuumiku moodustab valik nende sarjade teoseid. Neis töödes, mis on otsekui oskuslikult ehitatud väravad muistsetesse aegadesse, jutustab Põllu tundlikus kunstikeeles lugusid esivanemate maailmapildist, legendidest ja müütidest, jumalate ja inimeste asupaigast, maailma loomisest, müütilistest tootemloomadest, looduse vägevusest ning inimese ja looduse vahelisest harmoonilisest kooskõlast.
Kaljo Põllut on pärjatud kahel korral Kristjan Raua nimelise kunstipreemiaga. Teda on tunnustatud nii Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnaga, Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinnaga kui ka Eesti Vabariigi kultuuripreemiaga. Talle on omistatud Riigivapi V klassi teenetemärk ning ta on valitud Eesti Kunstiakadeemia ja Soome Jyväskylä Ülikooli audoktoriks.
Tema loomingut on esitletud näitustel paljudes riikides. Adamson-Ericu muuseumis avatud näituse “Kaljo Põllu. Mütoloogiline muinasmaailm” eellooks on Kaljo Põllu loomingu viimine Jaapanisse. Seal korraldatud ja jaapanlaste poolt väga hästi vastu võetud näitustega 2018. ja 2019. aastal tähistati Jaapanis Eesti Vabariigi ning Eesti Kunstimuuseumi 100. juubelit.
Näituse korraldajad loodavad, et Kaljo Põllu tugeva sisemise energeetikaga looming, milles nii eesti esivanemate kui ka hõimurahvaste vaimne pärand on kätketud mõjusasse kunstikeelde, pakub külastajaile avarat mõtteruumi ning äratundmis- ja avastamisrõõmu.
KERSTI KOLL
näituse kuraator
