President Kersti Kaljulaid annab Eesti Vabariigi aastapäeva eel riigi teenetemärgid tänuks 114 inimesele, kelle pühendumus oma tööle ja kogukonnale on muutnud Eesti elu paremaks. Teenetemärgi saab ka Hiiu Lehe peatoimetaja Harda Roosna.
On esmaspäeva pealelõuna. Hiiu Lehe toimetuse meeleolu on väga töine – iga hetk peaks trükki minema teisipäevane leht.
Ühel hetkel heliseb telefon, teisel pool toru on presidendi avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe. “Helistan teile, sest homme hommikul kell kümme tehakse teatavaks presidendi teenetemärgi saajad,” teatab ta. Imestan endamisi, et tavaliselt helistatakse niisuguste teemadega peatoimetajale. Linnamäe, aga jätkab ja lisab, et Hiiumaalt pälvib tunnustuse üks inimene. Vaikselt hakkan juba aimama, miks ta mulle helistab. Tuleb välja, et mu sisetunne ei valetanud ja teenetemärgi saabki meie peatoimetaja Harda.
Linnamäe ütleb lõpetuseks, et vaadaku me siis ise, mis selle teadmisega peale hakkame, aga infot ei tohi enne homset [teisipäeva] avaldada.
Minu kõrval istusid samal hetkel meie lehe korrektor Mirja, küljendaja Kersti ja sekretär Annika. Nad said ilmselt mu ilmest juba aru, et kuulsin just midagi eriti põnevat. Võtsin neilt lubaduse, et nad suurt saladust enne homset avaldada ei tohi.
Mõtlesime, mis me selle teadmisega siis peale hakkame. Otsustasime Hardat hommikul lillede ja koogiga üllatada.
Mõte tundus lihtne, teostus aga tõi ilmselt paar halli juuksekarva lisaks. Jõudsin lillede ja koogiga toimetusse teisipäeva hommikul peale kella üheksat ja asusime Annikaga mõlemad oma e-posti muudkui värskendama, et millal see oodatud pressiteade juba tuleb.
Harda tuli vahepeal meie juurde kohvi jooma, viskasin kiiruga salli üle koogikarbi, et ta seda liialt vara ei näeks. Käekoti koos lilledega lükkasin kaugele laua alla, et neid varjata Kohv joodud, läks Harda oma kabinetti. Meie Annikaga ikka muudkui värskendame oma kirjakaste, et kas juba on uudis kohal, endiselt mitte midagi…
Ühel hetkel astus aga Harda oma toast välja, pisarad silmis. “Pole võimalik, mu süda jätab lööke vahele…,” teatas ta ja sulgus tagasi oma kabinetti.
Olime Annikaga päris kohkunud. Mõtlesime, et kas on uudis teada või juhtus hoopis midagi halba. Meie klienditeenindaja Irina, kes ainsana(lisaks Hardale) ordenist midagi ei teadnud, läks uurima, mis juhtunud oli. Õnneks tuli välja, et Harda avastas oma nime teenetemärgi saajate seast ja võisime teda lõpuks õnnitlema minna.
Harda asus Hiiu Lehes ajakirjanikuna tööle juba 1999. aastal. Peatoimetaja on ta olnud alates 2006. aastast. Võib öelda, et Hiiu Leht on tema südameasi. Ta on lehte teinud oma pere ja tervise arvelt. Liiga sageli ka unetunde ohverdades.
Hiiu Lehe toimetus on oma peatoimetaja üle uhke ja leiab, et ta on igati tunnustust väärt.
