Ehkki gümnaasiumi saaks sel kevadel lõpetada ka ilma eksamiteta, asusid Hiiumaa gümnaasiumi 34 õpilast reede hommikul tegema matemaatika riigieksamit, paistes silma sellega, et enamik neist eelistas laia matemaatika eksamit.
Keskpäeva paiku oli Kärdla põhikooli ja Hiiumaa gümnaasiumi (HIIG) ühiskasutuses olevas saalis matemaatika riigieksami esimene osa lõppemas ja need, kel ülesanded lahendatud, said minna söögivahetunnile, et seejärel eksami teise osaga jätkata.
Üks esimesi õpilasi, kes eksamiruumist välja astus, oli Pärni. Kuidas-tunne-on küsimusele vastuseks ütles ta, et kõik läheb nagu oodatud. “Sai ikka õpitud ka ja eksamiülesanded väga rasked ei tundunud,” oli ta napisõnaline. Koolis, kus ta tahab edasi õppida, eeldatakse laia matemaatika kursuse läbimist. Ehkki lõppev kooliaasta oli tema sõnul üsna teistsugune, siis “auke” sisse ei jäänud, sest alati, kui vaja oli, sai õpetajalt abi. Samuti nägi ta kasu selles, et harjus iseseisvamalt õppima.
Kui Pärni tegi laia matemaatika eksamit, nagu enamus HIIGi abiturientidest, siis Mattias valis kitsa matemaatika kursuse ja teeb eksamigi kitsas matemaatikas. Tema soov on õppida filmindust ning sisseastumisel ei ole matemaatika tema sõnutsi eriti tähtis. Eksamiülesanded ei tundunud talle ei liiga rasked ega liiga kerged ning ta arvas, et distantsõpe õppimisele kahjulikult ei mõjunud. “Sain hakkama ilusti. Korraks oli närv sees, aga suutsin oma rahu hoida ja midagi hullu polnud.”
Romet, kes kaugõppeõpilasena tegi kitsa matemaatika eksamit, tunnistas, et talle oli esimene eksamiosa “veits” raske ja tõi esile selle võimaliku põhjuse: “Eks ma õppisin ka vähe.” Eksamieelsel päeval oli ta olnud rohkem närvis kui hommikul enne eksamit, aga ei hakanud enda sõnul siiski öösel enam “viimast võtma”. Edasi kavatseb ta minna kas bioloogiat või ITd õppima ja seal “ilma matemaatikata ei saa”.
Üks lend, kaks õpetajat
Lisaks õpilastele olid saalis eksamikomisjoni liikmed, kes samamoodi nagu õpilased, istusid igaüks oma laua taga. Tulbibuketid komisjoniliikmete laudadel lõid suurde saali piduliku meeleolu. Komisjoni juhtis direktor Ivo Eesmaa. Liikmetena kuulusid sinna õppejuht Maris Nõmmik-Kärtner, matemaatikaõpetajad Liisa Randmaa ja Külli Jesmin ning välisvaatlejana Ivi Remmelg.
Vaheajal ütles Liisa Randmaa Hiiu Lehele, et päevase õppe abiturientide ettevalmistused riigieksamiks läksid hästi, sest õpe toimus – iga tund oli videotund, kus õpilased said küsida ja märku anda, kui midagi arusaamatuks jäi, vahel oli vaja omavahelist vestlust, vahel tuli läbi viia konsultatsioone. Abituuriumis on tema sõnul nii tugevaid, keskmisi kui nõrgemaid õpilasi – “seinast seina, nagu ikka klassides”. Praegu riigieksami teinud õpilastele on ta matemaatikat õpetanud kõik kolm gümnaasiumiaastat.
Liisa Randmaa õppis matemaatikaõpetajaks Tallinna Ülikoolis ja juba enne selle lõpetamist aastal 2009 töötas kooli kõrvalt Tallinnas Sõle Põhikoolis. Kärdla Ühisgümnaasiumis alustas ta paar aastat hiljem ning tõdes, et nüüd saabki sellest juba kümme aastat.
Kaugõppe õpilastele õpetab matemaatikat Külli Jesmin. Selles lennus on tal kuus õpilast, kellega koos on läbi võetud kitsa matemaatika kursused. Liis Sinilaid – üks õpilastest – ütles, et temal jäi kool pooleli, sest “elu tuli vahele”, aga ta on kindel, et ilma keskhariduseta ei saa. “Oli võimalus ka ilma eksamiteta lõpetada, aga proovime ikka riigieksamid ka ära teha, see on nüüd viimane,” võttis ta kokku kaugõppijate soovi.
Eksamit oli tegemas ka Monika Liiv, kes lõpetab gümnaasiumi koos oma poja Rometiga. “Küll nad on tublid inimesed, et on tulnud kooli oma poolelijäänud haridusteed jätkama,” kiitis Jesmin oma õpilasi.
Külli Jesmin alustas matemaatika- ja füüsikaõpetaja tööd üle neljakümne aasta tagasi, peale Tallinna Pedagoogilise Instituudi lõpetamist. Hiljem sai temast ka arvutiõpetaja. HIIGis õpetab ta selle loomisest peale, enne seda Kärdla Ühisgümnaasiumis 22 aastat, paralleelselt ka Suuremõisas tunde andes.
Tulemused selguvad 18. juunil
Õppejuht Maris Nõmmik-Kärtner ütles, et kuigi matemaatika eksamit soovis teha 38 õpilast, tuli reede hommikul kohale 34 õpilast, kellest 30 õpivad päevases ja 4 mittestatsionaarses õppes. Kas eksamile tulemata jäänud neli eksaminandi saavad teha matemaatika lisaeksami, mis üleeestiliselt toimuvad
3. juunil ja 18. juunil, selgub asjaolude täpsustamisel.
Laia matemaatika eksami valis seekord 31 õpilast, kitsa matemaatika eksamit eelistas 7 õpilast ehk vähem kui viiendik eksamivaliku teinud õppuritest.
Hiiumaa abiturientide valik erineb üleeestilisest. Kui siin eelistab ülekaalukas enamus laia õppekava, siis Eestis keskmiselt jagunevad laia ja kitsa matemaatikaeksami valinud õpilased ligikaudu pooleks (vastavalt 54 ja 46 protsenti). Kokku registreerus matemaatika riigieksamile ligikaudu 9000 eksaminandi.
“Laia ja kitsa matemaatika õppekava on sarnane, kuid erinevus on selles, kui sügavuti teemadega minnakse,” selgitas õppejuht. Laia matemaatika õppijad on läbinud 15 kursust, kitsa puhul 9, kusjuures mahtude hindamisel arvestatakse, et ühe kursuse pikkuseks on 21 75 minuti pikkust tundi.
“Kõik, kes astuvad meie kooli, on üks lend – läbi kolme gümnaasiumiaasta,” tutvustas Maris Nõmmik-Kärtner koolis rakendatud klassideta gümnaasiumi põhimõtet. See tähendab, et õpilased tulevad kooli ja õpivad nagu koolis kunagi, kuid neid ei viida 10. klassist 11. klassi ja siis 12. klassi, vaid nad õpivad kõik need kolm aastat ja peavad sooritama kõik õppekavas olevad kursused positiivsele hindele. Kursusi on kokku vähemalt 96. Õpilased saavad oma õppekava ise kujundada, lisades kohustuslikele kursustele täiendavalt kuni 14 kursuse mahus valikaineid. “See on teistmoodi süsteem kui vanasti,” märkis ta.
