Valitsus kiitis eilsel istungil heaks Kalana, Maalasti, Peipsiveere ja Haavassoo kaitseala kaitse-eeskirja.
“Paljude Eesti kaitsealade kaitsekorrad on kehtestatud juba üsna ammu ja vajavad seetõttu värskendust. Eesmärk on, et kaitsealad tagaks loodusväärtuste säilimise parimal võimalikul moel,” rääkis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
32,6 hektari suurusel Kalana looduskaitsealal, mis asub Hiiu valla läänetipus Kõpu poolsaarel, on Eestis haruldaseks jäänud vanu loodusmetsi ja soostuvaid ja soo-lehtmetsi. Vanu loodusmetsi on 2010. a andmete põhjal vaid 3,5 protsenti ja soostuvaid ja soo-lehtmetsi 2,1 protsenti metsade kogupindalast.
Kaitseala põhjaosas kasvab 12 hektaril 200 aasta vanune männik. Lisaks kõrgele vanusele lisab haruldust see, et tegu on loometsaga, mis on kogu maailmas väga haruldane. Lisaks Eestile leidub looalasid arvestataval hulgal veel vaid Rootsi suurematel saartel ning väiksemate isoleeritud aladena on loopealseid ka Lõuna-Rootsi mandriosas ja Venemaal Peterburi lähistel. Eestis on loodusid Lääne-Eesti saartel ning Lääne- ja Põhja-Eestis.
Ministri sõnul on uue looduskaitseseaduse alusel nüüdseks kinnitatud eeskirjad 16 kaitsealale. Uuendada on vaja veel enam kui 200 kaitseala reegleid.
Eesti maismaa pindalast on kaitse all 18,1 protsenti. Kaitsealadest on meil praegu 5 rahvusparki, 138 looduskaitseala, 151 maastikukaitseala, 116 vana kaitsekorraga ala, lisaks 537 parki.
