Kärolyn Kongi Hiiumaa gümnaasiumi IT-juht Tõnu Soop rääkis, et 3D-printerite õppetöösse kaasamine loob väga head eeldused inseneride ja arendajate põlvkonnaks.
“Printeri esmane otstarve on innustada tegelema ruumilise mõtlemisega. Projekteerimine, joonestamine ja joonistamine – see kõik on ruumiline mõtlemine, mis mõjutab mõtlemistegevust kõige rohkem,” ütles Soop. “Esemete printimine on boonus.” Ta hindas, et ruumiline mõtlemine on sama arendav nagu pilli mängimine.
Printimisele eelnev protsess on keeruline ja palju on pisikesi nüansse, millele tähelepanu pöörata. “On oluline, et arvutis peab eeltöö olema hästi tehtud. Kui algfail on vilets, siis printimine hästi ei õnnestu, aga kui arvutis on kõik hästi tehtud, sujub ka printimine ilusasti,” selgitas Soop.
Printimisele eelnevad tehnilised ettevalmistused teeb Soop ise. “Me ei valmista ette käsitöölisi, seepärast ei pea õpilased detailidesse laskuma. Neile, kellel rohkem huvi, selgitan täpsemalt,” rääkis ta ja lisas, et õpilased joonistavad arvutis objekti valmis ja tema aitab välja printida.
Prindib plastmassi ja savi
Gümnaasiumi 3D-printeriga saab printida nii plastmassist kui ka savist esemeid.
Augustis osales Soop koos kunstiõpetuse õpetaja Sulev Loopaluga nädala kestnud rahvusvahelises savi töötoas Eesti kunstiakadeemias, kust sai hulgaliselt inspiratsiooni. “Meil oli oma printer kaasas, see oli seal päris populaarne,” rääkis Soop ja kiitis, et Hiiumaa on saanud päris hea masina.
Mõte lisaks plastikust esemetele ka savist printida tuli sellest, et masinaga oli savi moodul juba kaasas.
Soobi sõnul on savist printimine aeganõudvam kui plastikust, sest savi konsistents peab olema paras: “Kahe pisikese savist peakuju printimiseks kulus meil Suleviga terve päev.”
Kõige suurem ese, mida printida saab, võib-olla ligi 40 cm kõrge. “Savist väga väikseid esemeid teha ei saa, aga plastikust seevastu küll,” selgitas Soop.
Talle teadaolevalt on nemad 3D-printeri saanud riigigümnaasiumitest ainsad, kes ka saviga tegelevad.
Huvilised saavad printida tarbeesemeid
3D-printeriga puutub kokku kolmandik gümnaasiumi õpilastest. Masin leiab kasutust valik- ja vabaainete tundides. “Kõik, kellel huvi ja kes on arvutis ise midagi ruumilist valmis joonistanud, saavad õpetaja juhendamisel oma töö välja printida.”
Printida saab ka reaalselt kasutatavaid ja vajalikke esemeid. “Kujundasin ise mobiilihoidja ja printisin välja ning ka mudellennundusega tegelevad õpilased on omale vajalikke detaile välja printinud,” tõi Soop näiteid.
Ta nentis, et arvutid ja 3D printimine pole igaühele. “On neid, keda huvitavad arvutid, aga on ka neid, kes hoopis kunstist ja muusikast huvituvad. Selge on see, et praegu on printer uus ja huvitav. Hetkel tuleb seda rauda taguda, kuni õpilased ise asja vastu huvi tunnevad.”
Lisaks Hiiumaa gümnaasiumile said möödunud aastal 2700 eurot maksva 3D-printeri ka Põlva ja Valga riigikool.
