erakogu Konverentsil tehti kokkuvõtteid kahe aasta projektidest, milles osales ka Hiiumaa Noorsootöö keskus, kus rakendati uusi meetodeid noorte enesearengu toetamiseks ja riskikäitumise ennetamiseks.
Tänu projektidele on Eestis üha paremini teadvustatud, et noorsootöö on valdkond, mille kaudu saab suurendada noorte heaolu ja sotsiaalset kaasatust. Noorsootöö loob keskkonna, mis innustab noori otsustama, vastutama ja ise enda elu looma.
Projektide kaudu on Hiiumaa noortele pakutud võimalusi osaleda huviringides – seiklusring, itaalia keele- ja kultuuriklubi, tehnikaring ja huviring “Mina oskan”. Projekti raames jõudis mobiilne noorsootöö üle Hiiumaa ka väiksematesse küladesse. Piloteeritud on ka kahte grupi-
tööl põhinevat meetodit, arendamaks noorte suhtlemisoskusi. Need programmid on üles ehitatud kohtumistele, kus toimusid arutelud, harjutused ja rollimängud.
Üks neist, konfliktide lahendamise programm, tugineb agressiooni asendamise treeningu meetodile. Programmi käigus arendatakse noorte sotsiaalseid oskusi (kuidas käituda), analüüsitakse, kuidas tulla toime oma vihaga (emotsioonid) ning arutletakse selle üle, miks me käitume nii nagu käitume (mõtlemine).
Küsisime noortelt, kuidas neile programm meeldis ja mida nad sellest arvavad. Valik vastuseid: “Väga meeldis ja õppisin asju, millega ma pole varem väga toime tulnud. Varem ei osanud ma eriti vihaga toime tulla või ei teadnud, mida teha siis, kui kardad kellegi reaktsiooni oma jutule. Nüüd tean sellest rohkem.”
“Kõik meeldis – kuidas vihaga toime tulla, vaidlemist õppisin ilma teisi solvamata. Kasutan õpitut ning see on mind väga palju aidanud.”
“Väga tore oli. Õppisin, kuidas viha kontrolli all hoida, sain täpsemalt teada, mis on moraalsed väärtused ning oskan nüüd paremini inimestega suhelda, näiteks seda, kuidas kompromissile jõuda.”
Konfliktide lahendamise programmi viisid läbi psühholoog-noortenõustaja Iris Vahtra ja keskuse juhataja Merle Salusoo.
Murdepunkt
Programm “Murdepunkt” koostati eelmisel aastal Eesti spetsialistide poolt ja seda rakendati sügisel 12 maakonnas samaaegselt.
Kohtumiste käigus õppisid noored kuulama, ennast väljendama, tundeid kontrollima, meeskonnas tegutsema, teisi tunnustama, enda käitumist analüüsima, kaaslastest hoolima ja neid toetama. Programmi ühe osana toimus ka seikluslik väljasõit ja ühiselt korraldati hea algatus, mis aitas noorte endi poolt välja toodud probleemi lahendada.
Selleks, et hinnata kohtumiste kasulikkust, uuris samal ajal programmi mõju Eesti rakenduspsühholoogia keskus. Uuringu tulemusel leiti, et programmis osalenud noorte endi hinnangul vähenes nende tülide tõenäosus. Nii noorte kui vanemate hinnangul vähenes vähemalt ühe sõimamise või ränga solvamise intsidendi tõenäosus. Vanemate hinnangul suurenes programmis noorte heaolu/eluga rahulolu, vähenes impulsiivsus, hüperaktiivsus ja käitumisprobleemid. Uurimuse põhjal olid noored programmi tegevuse ja grupijuhtide tööga rahul või väga rahul.
Noored ise “Murdepunktist”:
“Sain palju uusi kogemusi ja uutest asjadest teada – nt kuidas elus hakkama saada ja kuidas probleeme lahendada.”
“Palju enesekindlust edaspidiseks, oskust teistega teha tiimitööd ja õppida suhtlema.”
“See projekt õpetas meile palju ja tegi meie klassi palju ühtsemaks. Saime teada üksteise nõrkadest ja tugevatest külgedest. Meil olid ülilahedad ja toredad grupijuhid, kes suutsid meid välja kannatada ja tegid iga kokkusaamise huvitavaks.”
Lapsevanemad tõid välja, et lapsed on muutunud abivalmimaks ja suurenenud on nende õppimissoov. Märgati ka, et laps on muutunud kohuse-
tundlikumaks, enesekindlamaks ja lapsega on võimalik rääkida – ta oskab rohkem kuulata.
Programmi “Murdepunkt” viisid läbi psühholoog-noortenõustaja Iris Vahtra ja õpetaja-loovterapeut Svetlana Reinmets.
Uusi lõikeid ehk uusi meetodeid noorsootöös rakendatakse ka edaspidi – projektide käigus koolitatud spetsialistid saavad õpitud programme ja meetodeid kasutada ka tulevikus.
Saame uhkusega öelda, et Eestis ja ka meil Hiiumaal on olemas toetavad võimalused, kuidas ennetada käitumisprobleeme ning arendada noorte mõtlemisvõimet ja enesearengut.
Artikli koostasid
Iris Vahtra,
Svetlana Reinmets ja Merle Salusoo
