HANNES SARV Selle aasta 28. novembril saanuks Kaljo Põllu 85aastaseks. Hiiumaalt pärit kunsti-uuendaja oli oma õpilaste vaimne juht ja suunaja, põhjarahvaste (aga mitte ainult) ja muidugi ka hiidlaste maailmapildi põhjalik uurija, kuid eeskätt eesti kunsti ja kultuuri suurkuju.
Tema käe all kujunes Tartu Riikliku Ülikooli kunstikabinetist oluline kultuurikese, kus tehti kunsti ja analüüsiti süvitsi kaasaegset lääne kultuuri. Kõik see toimus karmil ja piiratud nõukogudeajal.
1967 asutas Kaljo Põllu kunstirühmituse Visarid, juhtides selle tegevust 1972. aastani. Tartu perioodi jäävad tema esimesed abstraktsed, popilikud-opilikud graafika- ja maalialased otsingud. See oli murrang kogu eesti kunsti jaoks. Põllu ehk hiljem mõneti vältis oma varajasi katsetusi ja otsinguid, kuid ometi pöördus 1990ndail sinna omamoodi tagasi. Põllu sisemist dialoogi näeme ka avataval näitusel.
Kaljo Põllu ise on kirjeldanud üht oma teekonna verstaposti nõnda: “Just 1970. aastate alguses, kui olin juba kümme aastat Tartu
ülikooli kunstikabineti juhatajana töötanud, toimus minu kunstialastes tõekspidamistes muutus, mis seisnes ühelt poolt kirgliku huvi taandumises tollase lääneliku kunsti kõige modernistlikumate ilmingute vastu, teisalt aga püüdlustes liikuda mingi kindlama ja püsivama vaimse aluspinna, tegeliku toetuspunkti poole. Selleks toetuspunktiks sai eesti ja meist ida pool elavate keelesugulastest rahvaste tuhandeid aastaid vana omakultuur.”
Näitusel, mis jääb üles aasta lõpuni, on ainult maalid, kuigi avalikkus tunneb Kaljo Põllut isegi rohkem suurejooneliste graafikasarjade näol. Kõrvuti nii varajasest kui hilisemast loomeperioodist pärit maalid, on need tööd ajastu ilmekaks baromeetriks ja ühtlasi kunstiuuenduse tähtteosteks, mida publik harva näha saanud.
Teosed peegeldavad ja sõlmivad lahti suuremaid ühiskonnas valitsevaid probleemipuntraid, ilmestavad suure isiksuse otsinguid ja teda ennast – kompromissitust, sõltumatust, mõistvat kriitilisust, sügavakihilisemat mõtestatust.
Näitus tugineb Kaljo Põllu perekonna, poegade Simmo ja Viidase kunstikogul, mõlemad hoiavad pühendunult olulist osa suurkuju pärandist. Lisaks on näitusel Kaljo Põllu varajased maalid, mis kuuluvad Andres Eilarti kunsti-
kogusse. Eilart on ulatuslikumalt keskendunud just Eesti 1960–1970ndate kunstiuuendusele, ta on mitmete kunstiga seotud raamatute autor ja korraldanud näitusi nii Eestis kui ka piiri taga. Muuseas, ka temal on vanaema liini pidi Hiiumaa juured.
