Harda Roosna Kui Kärdla osavalla kahe ettepaneku poolt anti vaid paarsada häält, siis Kõrgessaare osavalla viie ettepaneku poolt üle kaheksasaja. Elanikke aga on Kärdlas 3000 ringis ja Kõrgessaare osavallas umbes kolm korda vähem.
Suure osa, 296 häält Kõrgessaare osavalla ettepanekutele antud toetushäältest sai MTÜ Haridusselts Edu, kes küsis toetust Puski kiriku torni restaureerimiseks.
Vähe sellest, ka eelmisel aastal osavallale eraldatud 10 000 eurot läks sellesama Puski kiriku toetuseks. Siis kirikuhoone katuse remondiks.
Kohari: Tegin kõva lobitööd
Haridusseltsi juhatuse esimees Agu Kohari ütles, et ta lihtsalt helistas oma tuttavatele ja sõpradele ja palus toetust.
“Olen kõva lobitööd teinud ja ega ma üksi, ka seltsi liikmed. Paljude ettevõtjate telefoninumbreid on alles veel ajast, kui ise ettevõtluses
töötasin. Helistasin neile ja rääkisin ja palusin toetada,” selgitas Kohari.
“Tihti sain vastuseks, et ma oleksin nagunii toetanud. Esimesel korral oli vaja rääkida pikem jutt, aga teisel korral öeldi juba – ja-jaa tean, toetasin juba – siis tuli selgitada, et nüüd on vaja uuesti toetada.”
Kohari ütles, et tema meelest oli sellest abi küll ja seda näitab ka Kõrgessaare osavalla hääletamisaktiivsus – Kõrgessaares anti
815 häält, Kärdlas ainult 203. Eelmisel hääletusel sai Puski kirik 224 häält, seekordse ligi kolmesaja hääle kohta ütles Kohari, et kolmesadat kõnet ta üksi küll ei teinud: “Eks seltsi liikmed omavahel rääkisid ka.”
Huvi kasvab
Hiiumaa vald rakendab kaasavat eelarvet viiendat aastat ja iga korraga on vallakodanike huvi selle vastu kasvanud. Muutus on näha nii pikemas kui lühemas vaates.
Kui eelmisel, 2020. aastal oli 628 hääletajat, kes andsid 1199 häält, siis sel aastal juba 1239 hääletajat, kes andsid kokku 2242 häält.
Võrdluseks, et ühel esimestest kordadest, 2019. aasta sügisel, osales hääletamisel vaid 497 vallakodanikku, kes andsid kokku 974 häält. Sama aasta kevadel toimunud hääletamisel oli osalejaid 974, kes andsid kokku 1582 häält 22 ettepaneku poolt. Aivi Telvik, kes kaasava eelarvega seni tegeles, ütles, et ettepanekute arv on olnud enam-vähem stabiilne, jäädes kuskil paarikümne piiresse: “Mõned ettepanekud küll, paraku, ei vastanud tingimustele, kuid oleme need alati läbi vaadanud ja andnud taotlejatele tagasisidet”. Telviku hinnangul on kaasav eelarve seni hästi toiminud. “Hea, et inimesed märkavad kitsaskohti, mis vajavad lahendust ja esitatakse ideid. Vahel mõneti valla jaoks uue vaatenurga alt,” märkis Telvik. “Senine kogemus näitas, et puudus on olnud palju vaba aja veetmise võimalustest. Sellelaadseid ideid on kaasava eelarve toel palju ellu viidud ja need on avalikus ruumis kõigile rõõmuks ja kasutamiseks.”
Mida veel teha?
Telvik, kes nüüdseks Kärdla kultuurikeskuse juhi ametis, viskas õhku küsimuse, et kui on palju vaba aja veetmise võimalusi juba loodud, siis mis on need uued kitsaskohad, mis vajavad lahendamist ning inimestel meeles mõlguvad.
Selle aasta ettepanekutest said võimaluse elluviimiseks viis objekti. Neist kolm on seotud vaba aja veetmisega: välijõusaal Padarimäe piirkonda, Emmastes parandatakse motohariduse kättesaadavust ning Lõpe külla tehakse avalik mänguväljak. Lisaks toetati Puski kiriku kellatorni taastamist ja Kärdla sümboli, Pritsumaja värvimist.
Viis aastat kaasamist
Hiiumaa vallakodanikel on ettepanekuid tehes ja hääletades võimalus kaasa rääkida, kuidas kasutada valla aasta eelarvest 50 000 eurot nii, et see teeks heameelt ning oleks kasulik võimalikult paljudele elanikele.
Kes edaspidi hakkab vallas tegelema kaasava eelarve korraldusliku poolega, arenguosakonna juhataja Monika Pihlak veel öelda ei osanud, tööjaotus selgub siis, kui vallavalitsuse struktuur lõpuni paigas.
