Sigrid Leigri Koolituse viis läbi naiste tugikeskuse psühhoterapeut Mirjam Püvi, kellel on peaaegu viie aasta pikkune kogemus just lähisuhtevägivalla tagajärgedega töötamisel.
Püvi kirjeldas, kuidas toimib vägivaldne suhe ja kuidas tunda ära nii vägivallatsejat kui ka ohvrit. “Lähisuhtevägivalda on vahel väga raske ära tunda – eriti, kui tegemist on vaimse vägivallaga,” rääkis Püvi. Ta selgitas, et lähisuhtevägivald ei ole vaid mehe ja naise vaheline nähtus, vaid võib toimuda ükskõik millise lähisuhtevormi korral. Ehkki kõige sagedamini esineb lähisuhtevägivalla vorm, kus mees kasutab vägivalda naissoost pereliikme, eelkõige oma abikaasa või elukaaslase vastu, ei pruugi vägivallatseja alati olla mees.
Püvi kirjeldas ka erinevaid kohtupraktikaid ning seadusest tulenevaid kitsaskohti, millega sellistes olukordades tuleb silmitsi seista.
Hiiumaa ohvriabitöötaja Kirsti Pihlamägi ütles, et koolitusel on tähtis roll vägivallavastase tugivõrgustiku teavitamisel: “Seda on vaja, et spetsialistid tunneks ära, kui peres on lähisuhtevägivallaga probleeme.”
Koolitusest võttis osa ligi 30 spetsialisti, sotsiaaltöötajaid, lastekaitsespetsialiste, kooliõpetajaid, tugispetsialiste ja korrakaitsjaid.
