Connect with us

Uudised

Minister Riisalo valla palvet ei kuulanud

Elis Nurs
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo valla­valitsust ei kuulanud ja Hiiumaa ohvriabi töötaja ametikoht koondati märtsist ehkki olukord on muutunud ja abivajajate arv võib hoopis kasvama hakata.
Vallavanem Hergo Tasuja saatis 10. veebruaril sotsiaalministrile kirja palvega mitte koondada Hiiumaa ainsat ohvriabitöötajat.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo vastas 3. märtsil, et saab aru valla murest ohvriabitööd puudutavate muutuste pärast Hiiumaal, kuid kinnitas, et toeta siinsed elanikud kindlasti ei jää. Minister väljendas veendumust, et Hiiumaa ja Saaremaa üks ja ühine riiklik ohvriabitöötaja kedagi teenusest ilma ei jäta.
Ohvriabi Lääne piirkonna juht Mari-Liis Org ütles ameti­koha koondamise kohta, et see oli puhtalt pragmaatiline otsus lähtuvalt abivajajate ja töö hulgast: “Selle töömahu suudab üks ametikoht ära katta Hiiumaa ja Saaremaa peale.”
Riiki saarel vähe
Vallavanem Hergo Tasuja ütles Hiiu Lehele, et selline suhtumine teeb kurvaks: “Põgenikekriis näitas ja näitab, et riiki on saarel sotsiaalkindlustusameti näol üsna vähe. Hanked, mis amet on läbi viinud, et leida partnereid majutuse pakkumiseks, on Hiiumaa kõrvale jätnud – kui nüüd just viimastel päevadel midagi muutunud ei ole.”
Vallavanem ütles, et tema meelest ei tohiks riiki juhtida nii-öelda Excel tabeli kaudu, millele viitab ka lause ministri vastuskirjast: “Vaadates ohvriabi statistikat, siis võrreldes ükskõik millise teise piirkonnaga Eestis, on Hiiumaal ohvriabi juhtumeid väga vähe.”
Vallavanem rõhutas, et kodanikud elavad üle kogu riigi, igas maakonnas ning vallas-linnas ja riik peab kõigile kodanikele neile vajalikke teenuseid pakkuma.
“Koondamise ajastus on eriti halb, kuna kui sõjategevus jätkub, siis ilmselt jõuab ka Hiiumaale sõjapõgenikke, kel ei ole kohapeal tuttavaid, nii nagu seni saabunutel on, ning kes vajavad ohvriabi teenust, mille pakkumine on nüüdsest raskendatud.”
Minister õigustab koondamist
Minister tõi vastuskirjas põhjenduseks, et Hiiumaal on ohvriabi juhtumeid väga vähe. “Ühelt poolt teeb see heameelt – juhtumeid on vähe ja nendega on võimalik põhjalikult tegeleda. Samas seab see teiste piirkondade abivajajad ebavõrdsesse seisu. Mõnes piirkonnas on ohvriabitöötajal vaja tegeleda kümme ja enam korda rohkemate perevägivalla juhtumitega,” kirjutas minister vastuses vallale. “Paraku peame leidma lahendused, arvestades tegelikku ohvriabi vajadust ühes või teises piirkonnas.”
Minister kirjutas, et on suhelnud sotsiaalkindlustusametiga ning täpsemat infot uue töötaja värbamise ja töökorralduse kohta saab edaspidi sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonnast, kuhu tähelepanekute ja muredega pöörduda võib.
Konkursi tulemus pole teada
Amet otsis kahele saarele ühist ohvriabitöötajat, konkurss lõppes 28. veebruaril, kuid ameti veebilehel olevates kontaktandmetes muudatused veel ei kajastu. 16. märtsi pealelõunal oli kontaktisikuks ikka veel Kirsti Pihlamägi, kes 1. märtsist koondati. Küll on tema ametitelefon suunatud Saaremaa töötajale. Mari-Liis Org selgitas, et konkursi tulemuste kohta pole lõplikku otsust veel tehtud.
Vallavalitsus on juhtinud tähelepanu sellele, et Hiiumaa pannakse saarelisest olu­korrast tingituna, kus teenuste kättesaadavus mandriga võrreldes niigi keerulisem, märkimisväärselt halvemasse positsiooni, märkis abivallavanem Liisi Mäeumbaed, kes vastutab ka sotsiaalvaldkonna eest.
Koostööd uue töötajaga, kes ilmselt hakkab olema Saaremaal, on tema sõnul ette hinnata keeruline. Küll teeb teda murelikuks hindamatu väärtusega ennetustöö vähenemine ja ohvriabitöötaja kättesaadavus. Ta tõi näiteks, et eelmisel aastal oli Hiiumaa ohvriabitöötajal saare elanikega tööalaselt umbes 200 ametlikku kontakti. “Kusjuures märkimisväärne osa tööst ei kajastu statistikas, sest mure ei küsi nädalapäeva ja kellaaega ega sobitu graafikusse,” märkis abivallavanem.
Just praegu oleks vaja
Abivallavanem viitas, et olukord on sotsiaalministeeriumi vastuskirja järel palju muutunud. Hiiumaale, nii nagu mujalegi Eestisse ja Euroopasse, on saabunud Ukraina sõja­põgenikud. Riiklik ohvriabi aga on otseselt vägivalla ja kuriteo ohvrite abistamiseks loodud süsteem.
Mäeumbaed ütles, et just praegu oleks ohvriabitöötajat saarel väga vaja hiidlaste endi jaoks, tulevikus kindlasti ka sõjapõgenike toetamisel.
“Käimasolevad kriisid mõjuvad halvasti inimeste vaimsele tervisele ja ohvriabi töötaja roll on just pakkuda emotsionaalset tuge ja aidata otsida lahendusi. See tegevus oleks hetkel väga väärtuslik, aidates ära hoida probleeme ning kokku hoida ressurssi, mida hiljem tuleb nende lahendamiseks panustada,” nentis abivallavanem.

Veel lugemist:

Uudised

Kaks Kärdla perearsti, doktor Meeli Paesüld (66) ja doktor Lia Prigoda (67) loobuvad praksisest 1. juunil 2023. Perearstil tuleb nimistust loobumisest kuus kuud ette...

Elu

Simo (32), Annamaria (36), Henri (7) ja Arabella (5) Venski kolisid Hiiumaale lõppeva aasta kevadel. Võiks öelda, et hüppasid pea ees tundmatusse, sest kindlat...

In Memoriam

Jõulude ajal lahkus 79. eluaastal raske haiguse järel nimekas Hiiumaa ettevõtja ja ühiskonna­tegelane Mati Nurs. Tema näol kaotas Hiiumaa ühe mõjukama mehe, kes läbi...

In Memoriam

„Igavest Valgust, armas sõber!“ ütleb Hirmuste küla mees Erkki-Sven Tüür, mälestades omaküla meest Riho Sibulat, kes pühapäeval taevastele lavadele suundus. „Riho enneaegne lahkumine on...