PIxaby Riikliku ohvriabiteenuse eesmärk on pakkuda inimestele tuge ja abi erinevate traumeerivate sündmuste korral, aga näiteks ka siis, kui tuleb tunne, et ei saa enam eluga hakkama.
Hiiumaa ohvriabitöötaja Kirsti Pihlamägi rääkis Kärdla päevakeskuses toimunud uute ohvriabi teenuste esitlusel, et ajaga on juurde tulnud mitmeid teenuseid, mis toetavad eri eas inimesi.
Abi ohvrile
Näiteks kõrge riskiga lähisuhtevägivalla all kannatajaid aitavad uudse lähenemisega MARAC-grupid, kus iga juhtumi puhul teevad koostööd ohvriabi, politsei, kohaliku omavalitsuse esindajad ja prokurör. Vastavalt vajadusele hõlmatakse protsessi ka meditsiini-, töötukassa või Rajaleidja keskuse töötajaid, tugiisikuid ja koduteenuste pakkujaid.
Pihlamägi selgitas, et kõigepealt hinnatakse iga juhtumi puhul, kui suur on risk inimese elule ja heaolule ning siis mõeldakse koos, kuidas oleks kõige parem olukorrale läheneda.
Hiiumaal on MARAC-i seni kasutatud kolmel juhul. “See võib tunduda küll väike number, aga arvestades saare väiksust, pole sugugi vähe,” ütles Pihlamägi. “On hea meel tõdeda, et tänaseks on MARAC-i jõudnud juhtumites kõrge risk maandatud.”
Uued tugitelefonid
Selleks, et abivajajad saaksid endale sobival ajal ja kohas tuge, käivitati eelmise aasta algusest ohvriabi kriisitelefon 116 006. Pihlamägi sõnul on ööpäevaringne tasuta kriisitelefon hea võimalus neile, kes mingil põhjusel ei saa või ei soovi piirkondliku ohvriabitöötaja poole pöörduda. Helistada võivad kõik, kes on kogenud vägivalda, halba kohtlemist või hooletussejätmist, on langenud kuriteo ohvriks või kaotanud kuriteo või õnnetusjuhtumi tagajärjel enda lähedase. Lisaks on ööpäevaringselt võimalik tuge saada ka veebivestluse teel aadressil www.palunabi.ee
Abi vägivallatsejale
Aastatega on muutunud ka arusaamad lähisuhtevägivallaga tegelemisel, mistõttu avati selle aasta maikuust tugiliin ka vägivallast loobujatele numbril 660 6077.
“Seni on lähisuhtevägivalla puhul olnud levinud keskendumine ohvrile, kuid väga tihti vajavad tegelikult abi ka need, kes vägivalda kasutavad,” ütles Pihlamägi.
Kui vägivalda tarvitav inimene on nõus abi saama, viiakse kõigepealt läbi individuaalne nõustamine, kas telefoni teel või silmast silma kohtudes.
Olenevalt inimese valmisolekust ja vajadustest, võivad edasised abivõimalused koosneda regulaarsetest individuaalvestlustest tugiliini koordinaatoriga, grupiteraapiast, psühholoogi, psühhiaatri või mõne muu spetsialistiga kohtumistest.
Abi noortele
Ohvriabi tegeleb ka noortega ning seda eelkõige läbi erinevate ennetavate ja riskikäitumist maandavate tegevuste.
“Oleme juba ammu soovinud, et Hiiumaa noortel oleks ligipääs multidimensioonilisele pereteraapiale ning nüüd on meil selle teenuse pakkumiseks kohapeal terapeut Liisa Otsak,” teatas Pihlamägi.
Kui tavaline terapeut või psühholoog tegeleb ühe inimesega, siis MDFT (Multi Dimensional Family Therapy) puhul on kaasatud ka noore pere, tema suhtlusvõrgustik ehk kool, sõbrad ja muud noorele olulised inimesed.
“Seejuures lähtutakse põhimõttest, et head ja toimivad suhted pere ja võrgustikuga tagavad parima abi noorte probleemidega tegelemiseks,” märkis Pihlamägi.
Noore saab teenusele suunata kriminaalhooldaja, kohus, prokuratuur, politsei ja samuti kohalik omavalitsus. Samas ei ole MDFT tema sõnul karistuslik meede, vaid hea võimalus noore käitumise muutmiseks ning noore probleemidest eemale suunamiseks. Teenus on mõeldud noortele vanuses 11–18 aastat ning kestab kuni pool aastat.
Märka seksuaalvägivalda
Sel sügisel on Pihlamägil plaanis korraldada seksuaalvägivalla teemaline seminar omavalitsuse-, noorsoo- ja koolitöötajatele, sest nemad on ohvri esimesed potentsiaalsed märkajad. Kui aina leviv koroonaviirus lubab, toimub seminar juba oktoobris.
“Seni olen selle teemaga Hiiumaal kokku puutunud vaid olukordades, kus inimene on mingi murega minu poole pöördunud ning vestluse käigus on välja tulnud, et tema minevikus on olnud seksuaalset väärkohtlemist,” rääkis Pihlamägi. “Kuna igasugune väärkohtlemine jätab inimese hinge jälje, on oluline sellele võimalikult varakult jälile jõuda.”
Kui tunned, et ei saa eluga hakkama
Ohvriabi on kõigile tasuta ja pöördudes võib jääda anonüümseks. Pihlamägi lisas, et ohvriabi ei ole suunatud ainult füüsilise, vaimse, seksuaalse või majandusliku vägivalla all kannatajale, vaid ohvriabisse saab pöörduda ka siis, kui on tunne, et ei saa lihtsalt enam eluga hakkama.
“Me saame aidata ja koos abivajajaga leida teeotsad, kustkaudu edasi liikuda,” kinnitas Pihlamägi. “Mida varem murega tegeleda, seda lihtsam on seda lahendada. Abi küsimist ei tasu kellelgi häbeneda. Samuti julgustan inimesi kõrvalseisjate abivajadust märkama ja sellest teada andma – ohvril võib sellest väga palju abi olla, sest ikka veel on abi küsimisega seotud palju valehäbi, kuid ühiskonnana teistmoodi käitudes saame seda muuta.”
