Hiiumaa visiidil käinud haldusminister Jaak Aabi sõnum koondatavatele maavalitsuse töötajatele oli, et töökohti pakkuda on vähe ja neil tuleb ise hakkama saada.
Minister kritiseeris mitmel kohtumisel haldusreformi öeldes, et Keskerakond poleks seda sellisel kujul teinud. “Kui Keskerakond valitsusse läks, oli haldusrefom juba poole peal ja leidsime, et ärme tõmba sellele pidurit, vaid püüame seda ümber kujundada, pannes reformi rohkem sisu,” selgitas Aab. Sisupoole muudatusteks nimetas ta, et kohalikud omavalitsused saavad juurde rohkem raha.
Täpselt samale ajale sattunud riigireformi suhtes ta nii kriitiline polnud. “Minu mure on see, kuidas teha nii, et avaliku sektori töökohad maakondades ei väheneks,” märkis Aab.
Minister ütles, et praegu kaardistatakse riigiastusi ja tuletas meelde, kuidas asutused on vaikselt maakondadest regioonidesse ära liikunud. “Kuidas teha nii, et avaliku sektori kohalolek oleks tagatud ja kõige vajalikumad teenused oleks ühes kohas juhatatavad, kui mitte kättesaadavad,” sõnastas Aab eesmärgi.
Ka see, kuhu võiks riigi teenuseid koondav nn riigimaja Kärdlas tulla, Tuuru majja, maavalitsusse või hoopis keskväljaku büroomajja, on seni otsustamata.
Teada on, et tulevasse riigimajja tulevad planeeringutega seotud töökoht või töökohad, ametisse palgatakse talituse juhataja, kui vaja tugiteenuste osutajad, infotöötaja ja arhivaar, kellele jätkub tööd paariks aastaks. Ülejäänud töökohad on ministri sõnul läbirääkimiste küsimus.
Kohtumisel maavalitsuse töötajatega, kes koondatakse 1. jaanuarist, tõdes Aab, et tööd on pakkuda mõnele üksikule. Ta avaldas lootust, et juhul kui riigiasutustel on kohapeal vaja lisatööjõudu, siis nad arvestavad, et nad on tööturul saadaval.
“Mina ei oska öelda, kuidas kohalikud omavalitsused siin edasi toimetama hakkavad, – ma mõtlen ka teie isikliku karjääri jätkamist, – minul on väga raske esineda ka teie ees – mina pean ju ütlema, et teie töö on lõppemas, kõik need töökohad kaovad ja kuidas keegi jätkata saab. See on inimlikult ka minule väga raske, sest ma tean, et see on keeruline, eriti maapiirkondades – mida väiksem piirkond, seda raskem tööd leida,” nentis Aab.
Ta avaldas lootust, et riigiasutused ja kohalik omavalitsus arvestavad nende kompetentsi ja kogemusega ning võtavad neid rakendada.
Vastuse küsimusele, millise riigiasutuse töökohad Hiiumaale tuuakse, jäi minister vastuse võlgu, kuid kinnitas, et töökohti tuleb – eesmärgiks, et maakonna riigi töökohtade arv ei väheneks. Ühe võimalusena nähakse ette kaugtööd. Aab lubas, et hoiab protsessil silma peal, et kindlasti tuleks töökohti ka Hiiumaale.
Minister märkis teemat kokku võttes, et ka temal on tulnud töökohti vahetada ning sellega on tal endal tulnud toime tulla.
Minister tõi 1. augustil ametist lahkuvale maavanemale Riho Rahuojale lahkumiskingituse ära ja nüüd seisab maavalitsuse töötajatel ees pool aastat suhteliselt eesmärgitut tööd – viia riigiastus vaikse lõpuni. Kokku koondatakse Hiiu maavalitsusest 17 töötajat.
