Minister Aab: Keegi ei keela maaelu rohkem toetada

Kohtumisel Leigri väljaku riigimajas ütles riigihalduse minister Jaak Aab, et teda pole vaja veenda maaelu vajalikkuses – tema vaade on maalt linna poole ja maainimesena on ta igati maaelu arendamise poolt.
Minister näitas oma ette­kandes, et ta on kursis ettevõtluse takistustega maapiirkondades, aga ka eluasemelaenude saamise probleemidega. Ühtlasi tutvustas ta olemasolevaid ja uusi, alles kavandatavaid rahastusvõimalusi, mis eelkõige peaksid toetama elu maapiirkondades.
Näiteks regionaallaen turu­tõrkepiirkonnas asuvatele korteriühistutele, regionaalne Maale Elama programm ja sihtkapital Kodu Maal.
Ettevõtluse arenguga seotud instrumentideks on kavandamisel regionaallaen ettevõtjatele, käendustasu kompensatsioon ettevõtjatele, sihtfondid Maakapital ja Merekapital. Neist esimene toetaks kinnisvara ostu-, müügi- ja renditehinguid, teine laevaehituslaenusid ning kalalaevade ostu ja müüki.
Peale kohtumist andis minister intervjuu Hiiu Lehele.
Milliseid mõtteid äratasid Kõrgessaare kala­tehase varemed?
Riigihalduse minister Jaak Aab: See ei ole minu jaoks midagi uut – olin Võhma abilinnapea ja linnapea siis, kui Võhma lihakombinaat läks pankrotti ja samasugused varemed olid ka seal. Kurb on muidugi, aga tõenäoliselt maapiirkonnas suurtööstuste aega enam ei tule. Mõned mõtlevad, et toome ühe suure tehase ja kogu saar on õnnelik – seda ei tule. Siin on isegi päris palju suhteliselt suurt tootmist, plastitööstust näiteks. Saades kätte selle valu, mis oli Võhmaga, arvan ma – rohkem väiksemaid, palju väiksemaid, eriilmelisi, erinevat toodangut, erinevaid teenuseid pakkuvaid ettevõtteid – see on maapiirkonna arenguvõti. Aga, need korterelamud, mis seal kõrval on ja kus inimesed sees elavad, selle peale olen ma päris tõsiselt mõelnud. Kuna praegu need meetmed ja abi, mis Kredexil on, maapiir­kondadesse hästi ei jõua, on lähiajal otsustamisel meetmed, mis aitavad abi tuua ka siia. Kindlasti peaks oma­valitsus aitama korteriühistuid nõuga-jõuga ja aitama seda raha taotleda juhul, kui nad ise hakkama ei saa.
Milliseks hindaksite uue omavalitsuse, Hiiumaa valla arengud – kas omavalitsusreform siin, Hiiumaal on eesmärgi täitnud?
Ma arvan, et eks siin on sama­sugune positiivne mõju kui mujal. Ühelt poolt on rahakott natukene suurem ja annab teha suuremaid investeeringuid, kaasates ka laenuraha. Kui väikestes omavalitsustes oli probleem, et üks spetsialist pidi tihtipeale mitmes valdkonnas tark olema, siis ma usun, et suuremas omavalitsuses kompetents kasvab, ka teenuste tase peaks kasvama. Praegu on meil käimas seireprojekt, mis valmib juba poolaasta lõpuks. Iga teenust hinnatakse paari­kümne mõõdikuga, osa neist andmetest tuleb registritest, osa ka intervjuudest kohalike inimestega. Seejärel paneme vastava valdkonna kohta kümne punkti skaalas igale omavalitsusele hinde.
Kas suuremaid ja võimekamaid omavalitsusi on kavas ka rohkem rahastada – lubadus ju oli?
Tehtud! Mina olin minister, kui tõsteti tulubaasi ja kolme aastaga on omavalitsuste kogutulud kolmkümmend protsenti kasvanud.
Kas sellega ongi kõik või võiks see protsess jätkuda?
Pigem räägime sellest, et teatud asjad, näiteks kohalike teede rahastamine, mis lõigati väiksemaks aastal 2009, kui oli kriis ja mis pole jõudnud samale tasemele, mis see oli enne kriisi. Näiteks taotlen ma eelarvest just kohalike teede vahendite suurendamist. Tean, et ka Hiiumaal on kruusateede probleem ja need tuleks mustkatte alla viia, teha tolmu­vabaks.
Miks minister Aas tahab nüüd omavalitsustele üle anda ka riigi kruusateed?
See küsimus on alles põhimõtteliselt läbirääkimisel. Maanteeamet küsib ja kui keegi tahab, siis võtab, aga me ei ole veel midagi otsustanud. Räägime sel teemal juba mitu aastat läbi Eesti linnade ja valdade liiduga ja seni kuni me pole põhi­mõttelist kokkulepet leidnud, kui palju hooldus maksab, kui palju on puudu investeeringutest – mis see kõik maksab. Vägisi ei suru keegi midagi peale, ka Taavi Aas mitte. Kes tahab, see võtab, aga tundub, et väga keegi ei taha.
Kui palju on Hiiumaale lisandunud riigi töökohti – kas arv 7,5 on õige?
Need on töökohad, mis on siia täiendavalt tulnud lisaks nendele, mis siin on varem olnud. Samal ajal mõni üksik riigi töökoht on ka kadunud, nagu ma täna teada sain. Nii et see üldarv püsib enam-vähem sama ja kõigi asutuste peale kokku on siin riigiametis umbes viiskümmend inimest. Nemad on ka tulevase riigimaja potentsiaalsed asukad.
Kas on lootust, et siia tuleb veel riigi töökohti?
Kui ma eelmises valitsuses sellega tegelesin, siis me mõned asutused saime Tallinnast välja. Praegu me pigem loodame sellele, et kõik asutused ja ametid – see otsus on vastu võetud – värbavad töökohti üle Eesti. Kui Tallinnas jääb töökoht vabaks, siis me tahame, et see asutus kuulutab konkursi välja üle Eesti. Ja kui leitakse sobiv inimene sellele ametikohale Hiiumaal, siis ta palgatakse Hiiumaale, kui leitakse Valgast, siis Valka. See on kaugtöö, mida teevad juba praegu ka väga paljud selles majas [Hiiumaa riigimaja, endine maavalitsuse maja – toim] töötavad inimesed. Nad ei tegele ainult Hiiumaaga, vaid piirkonnaga, regiooniga… Nii et on vana mõtlemine, et Hiiumaal töötav riigiametnik tegeleb ainult saare inimeste muredega – ei ole enam nii.
Kui kaugel on Hiiumaa riigimaja arendus – kas praegune Kärdla turg on sobiv asukoht?
Vaatasime täna üle, arutasime ka omavalitsuse ja riigi kinnisvara aktsiaseltsi esindajatega, ja see tundub päris mõistlik lahendus, aga mina ei saa enne anda vastust, kui valitsuskabinet on öelnud jah. Raha on tegelikult olemas, aga meil on kirjutatud riigimajade rekonstrueerimise ja rajamise korda sisse, et kui me tahame uut ehitada, siis ma pean küsima luba. Ma lähen ja küsin. Ja tõenäoliselt lähiajal, ma ei suuda täpselt seda tähtaega paika panna, aga arvan, et see otsus tuleks ära teha lähima paari kuu jooksul. Projekteerima tahetakse hakata järgmisel aastal, kui tuleb positiivne otsus.
Mis saab praegusest Hiiu maavalitsuse majast?
Eks see teeb mulle ka muret, ega siis tühjana tondilossiks muutuma ei taha ju jätta ühtegi hoonet. Täna palusin mõelda omavalitsusel, kas neil on mingeid vajadusi.
Riigi kinnisvara aktsiaselts kindlasti otsib ka erasektori huvi ja eks maja üritatakse ka müüa, kui on huvi. Teine variant, et kui ei ole kohe huvi osta, siis riigi kinnis­vara aktsiaselts saab võtta ka rentnikke siia. Ma tean, et vähemalt hooajaliselt ette­võtjatel huvi selle vastu on. Need on suvehiidlased, kes tulevad juba kevadel saarele, umbes nii neljapäeval, ja siis vajavad kuskil kontorit, kus saab kasutada sidevahendeid – palun väga, siin on ruumid olemas. Aga see ei ole lõplik lahendus. Lõplik lahendus oleks kindlasti see, kui erasektor ostab selle ära või omavalitsus leiab sellele mingi funktsiooni. Kui meil on uus riigimaja, siis tõenäosus, et riik sellele lähiajal uue funktsiooni leiaks, on küll väike. Omavalitsusjuhid ei osanud öelda, kas neil on sellele majale funktsiooni. Arutasime ühte teemat – hoolekanne on paisuv teema. Vallal on küll eriprojektid, päevakeskused ja hoolde­kodud, käimas, aga ma ei usu, et see lähi- või ka pikemas perspektiivis on piisav. Ka riik tahab neid teenuseid ja hoolekannet üldse toetada ja võib-olla ka omavalitsustele appi tulla, nii et võib-olla on see tulevik sealpool. Ma ei tea seda praegu.
Millega tegeleb Hiiumaa talituse juhataja Ants Orav, kelle tööst avalikkus suurt midagi ei tea?
No ma ei tea, kas ta iga päev peab kuulutama, mida ta teeb. Tema alluvuses töötavad üks planeeringute spetsialist ja üks arhivaar – nii et ta on väikese kontori juhataja. Arhivaari ülesanne on maavalitsuse arhiivide korrastamine ja üleandmine riiklikesse arhiividesse. Planeerijal tööd kindlasti jätkub. Ka regionaaltalituse juhatajal on praegu ees palju tööd – räägime riigimajast, suhtlemine kohalike riigiasutustega, infovahetus, ettepanekute ärakuulamine.
Kindlasti tahaksin ma, et kriisiregulatsioonis oleks tal suurem roll ehk siis turvalisuse nõukogus, mis maakonna tasandil on regionaal­ne kriisikomisjon. Kindlasti võiks tal edaspidi olla ka teatud nõustav roll nende hindamiskomisjonide juures, kus jagatakse maakondlikku raha ehk omavalitsustele eraldatud projektide raha. Seda momendil ei ole. Mina arvan, et tööd tal jagub ja tulevik saab olema selgem siis, kui meil on lõplik otsus selle kohta, mis struktuuris regionaalhaldustalitus jätkab. Praegu käib analüüs maa- ja regionaalameti moodustamiseks ja võib täiesti juhtuda, et need kaks ametit lähevad kokku. Täpsemad funktsioonid pannakse paika siis, kui see struktuur on nii-öelda läbi mängitud.
Kui meil oli varem maavalitsus, olime harjunud, et maavanem on kogu aeg pildil, eks sellest ka see küsimus, millega talituse juhataja tegeleb?
Maavanemad olid kogu aeg pildil! Isegi, kui neil enam sisuliselt ei olnud midagi otsustada – nad olid ikka pildil! See oli üks mõte, mille pärast nad ära kaotati. Ants Orav ei ole maavanem, ta on riigiametnik ja riigiametnik teeb oma tööd.
Mida uut on kuulda Euroopa Liidu uue rahastus­perioodi regionaalsete toetuste kohta?
Me ootame Euroopa otsust, aga Euroopa Komisjon on minuga ühel meelel – Eestis tuleb maapiirkondi rohkem arendada. Keegi ei keela meil neisse piirkondadesse rohkem raha panna – Euroopa küll ei keela, pigem käsib. Kahe eraldi piirkonna loomise jaoks on Eesti liiga väike. Tuletan meelde, et see tähendaks rohkem bürokraatiat, suuremat struktuuri, et eraldi piirkondi hallata, raha jagada, aga keegi ei keela meil ise suunata rohkem raha maapiirkonda.