Aastal 2006 sai Kaitseliidu Hiiumaa malevkond ettepaneku hakata koostööd tegema Savonlinna reservlaste ühinguga.
Saime kutse savolaste ühingu 70. aastapäeva tähistamisele. Teele läksid meie malevkonnast asja algataja Uku Liive ja Taimo Juhe, Mart Reino ja allakirjutanu. Pidulikud pärgade panekud, savolaste ajalugu Olavinlinnast kuni Talve- ja Jätkusöjani, ülipidulik koosviibimine – köik see andis meile oma tulevasteks ettevötmisteks kogemusi. Eriti tähtis, et Savonlinna reservlaste ühing on Soomes ainus järjepidevalt tegutsenud vabatahtlik maakaitseorganisatsioon. Aastatel 1944–1945 keelustas Nöukogude Liit Soomes köik isamaalised organisatsioonid nagu Suojeluskunta (Kaitseliit), Lottajärjestö (Naiskodukaitse) jt. Savonlinna omad jätkasid, küll muudetud nime all. Eks siit ka nende huvi ja tahtmine teha koostööd meie Kaitseliiduga.
Koostöö saigi enamjaolt praktiline ja öppused toimuvad senini aktiivselt nii seal kui meil Hiiumaal. Harjutame sissitegevust, täpsuslaskmist jms, eriti huvitavad on pärandrelvadest laskeharjutused Savonlinnas nii maa peal kui ka all.
Savolased käivad meie aastapäevadel ja meie seal. Savolased olid ka esimesed Soome vabatahtlike maakaitsjate esindajad Vöidupäeva paraadil Eestis, Haapsalus ja loomulikult Kärdlas.
Seekordne oli nende ühingu 80. aastapäev, mis toimus samal päeval, kui alustasime kümne aasta eest koostööd. Panime pärjad kangelasmonumendi juurde, vahetasime vimpleid ja mälestusesemeid, oli pidulik koosolek puhkpillide, meeskoori ja tähtsate könedega. Meilt lausus tervitused malevkonna pealik reservleitnat Mart Reino, kelle isamaalise köne tölkis Uku Liive. Savolaste nägudelt sai lugeda heakskiitu ja aplaus oli köva. Väga hästi esines Soome reservlaste liidu aseesinaine Terhi Hakala, kelle könes oli köik see, mis on oma maa kaitses vajalik tänases keerulises ja ohtlikuks muutunud olukorras. Ta ütles, et 70 protsenti Soome naistest on valmis ajateenistuseks kui neile see kehtestataks. Me ei pelga, aga oleme valmis, vöiks tema kõne kokku vötta. Köneles ka Karjala brigaadi ülem, kolonel Pertti Kuokkanen.
Meie koostöö savolastega jätkub ja kohtume juba 11. novembril Kaitseliidu 98. aastapäeva tähistamisel, kui ühiselt paneme pärjad Kärdla kiriku juures Teises Maailmasöjas langenud hiidlaste monumendile, kus teiste nimede hulgas on Soome Talvesöjas langenud Evald Luik, Jätkusöjas langenud Osvald Palade, Hans Arbo ja Arnold Rüütli nimed.
Eestlased ja soomlased on höimlased ning see on pöhitegija arusaamades ja tegevustes, mis on hädavajalikud tänases maailmas oma identiteedi ja iseseisvuse hoidmisel. Ainult hoidmisest ei piisa, oma identiteet ja iseseisvus vajavad kaitsmist ja üheks selliseks kaitsjaks on Kaitseliit.
Urmas Selirand
malevkonna pealiku abi