Külli Laidla: Vaip kui vaade maailma

Elav tuli, tähesära ja autori vaiksel häälel heietatud jutt Kassari mere ääres, Valdek Elmi karmoškahelid kuuma tee juurde – nii algas Külli Laidla näituse avamine Kassari puhkekeskuses.
Kõlas Külli väga asjalik, kaalutletud jutt iga oma vaiba juurde. Sünnilugu. Foto. Meenutus. Lisaks materjalide, erinevate tekstiilide valimise lugu. Ikka kommentaaridega: näiteks manilla, mis oli Külli ülikooliõpingute ajal tekstiilikunstnike lemmik ja mille nimi tuleneb Manilla sadamast, kust seda üle ilma laiali saadeti.
Selgitused kõlasid, samas kui kunstniku käsi rüiuvaiba kiulõngu paika silitas ja suu sõlmede tähendust lahti rääkis. Toila kivine rand mere­piiri pehmust maitsmas. Vallid mere ääres, kartulikotid, nende uus elu kudumitena. Kõik see meenutas mulle Valev Seina assamblaaže.
Ažuurne sillerdus puhkekeskuse merepoolse ukse kõrval – see töö on tehtud ekstra Tartu Loodusmajas olnud näituse jaoks, et rippuda maast laeni ulatuva akna ees. Sama funktsiooni täitis see ka Orjaku külamajas, kus Külli Laidla fotode ja tekstiilide näitus “Mere lähedus” rippus käesoleva aasta maist septembrini. Nüüd, sügisel, on tekstiil omandanud uue ilme. Siin, Kassari Puhkekeskuses peegeldab ta valgust, sillerdab omaenese säras(t). Selle vaiba loosse on peidetud nii palju sala-aardeid, et kui Külli sellest rääkis ja õrnalt käega kudumit puutus, pudenes üks sulg põrandale…
Ülemise korruse kaks päikese­loojangu kudumit on samas võtmes, seestpoolt laetud ja värvienergiat välja kiirgamas: üks punasemates kumades, teine šampanja kollakas-rohelistes helkides.
Kõige töömahukam, kõige enam tänu oma tekkelugudele juurde saanud vaip-tekstiil-seinakaunistus on “Koduküla rand ja potisinine meri”. Sellele on koondunud kodulähedaste taimedega värvitud villasest lõngast kootud, kandmisega vanaks saanud ja seismisega koiauke kogunud kampsunid, kindad, sokid ja proovilapid. Kui ainuüksi ühte tooni lõnga värvimiseks kulub päev, siis nende kudumite toonide rohkuses on loendamatu hulk päevi, nädalaid, kuid… Pluss eeltöö, uurimine, materjalide kogumine. Nii kemikaalide kui taimede katsetamine. Palju käsitööd, et kõigest sellest saaks sündida LOOMING.
Näitusel on kokku 14 originaalteost. Külli Laidlal pole kahte sarnast vaipa ja see eristabki käsitöölist kunstnikust. Iga töö kui vaade omaette maailma. Nii mulje kui tehnika mõttes. Kunstniku metoodilisus ja põhjalikkus annavad sellele sügava sisu.
Tutvustusõhtu, kuhu tekstiili­kunstnik Külli Laidla Tartust oli jõudnud üle “siledaks triigitud mere”, nagu ta ise ütles, oli laiem, andes maad ka helidele. Õhtu lõpetas Avo Tamme saksofon – nii et aja hämaruse kiuste sai sellest laupäevaõhtust üks värvide ja helide uus ning rikastav maailm.
Liia Lüdig-Algvere
kunstnik