Kaks ülikoolikaaslast ühel näitusel

Kassari seltsimajas on praegu avatud väike näitus Helle Simmist ja Jaan Krossist, kes olid omaaegsed ülikooli­kaaslased ja sõbrad. Ei võinud nad ülikooliajal teada, et suure osa oma elu hilisematest suvedest veedavad nad Kassaris.
Oli läinud sajandi kuue­kümnendate algus. Helle ja Viktor Simm koos oma tütre Kristaga tulid puhkama Kassarisse. Esialgu elati telgis ja külaperedes. 1964. osteti Pööru talu vana kuivati, millest ehitati väike suvekodu. Aegade jooksul ehitati suve­kodu suuremaks, kuna Krista abiellus ja sündisid lapsed. Külas käis ka Helle kaksikõde Valve Saarma oma suure perega. Nii et alates 1964. aastast peavad nad ennast õigustatult suve­kassarlasteks.
Kes siis oli Helle Simm? Tallinnas sündinud kaksik­õed Helle ja Valve alustasid kooliteed Lenderi gümnaasiumis, hiljem Tartu Ülikoolis. Hellest pidi saama kasuisa töö jätkaja apteegis, Valvest aga arst. Pärast ülikooli lõpetamist töötasid nad mõnda aega õppejõududena. Ise õppides ja teisi õpetades jõudsid nad professoritiitlini, Hellest aga sai 1976. aastal Eesti NSV esimene nais­akadeemik.
Pole just palju sellise tiitliga inimesi, kes peaksid mõnda väikest saart oma teiseks koduks. Küllap sai siin rahus ja vaikuses laadida endasse uut energiat pingelisteks töödeks. Oma kandidaaditöö tegi Helle ravimtaimedest, uurides vere­urmarohtu, doktoritöö aga järvedest, uurides järvi Peipsist Tihuni. Ta on ka mitmete sellealaste raamatute autor, kaasautor ja toimetaja. Teda on autasustatud Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi aukirjaga, mis oli tol ajal kõrgeim autasu.
Helle oli ka tuntud kui puhta looduse kaitsja – Puhas Loodus oli tema elukreedo. Tollal räägiti sellest vähe, nüüd on see sage teema.
Helle 50. sünnipäevaks kinkisid Pööru Robert ja Peeter Vohu talle kaelkoogud ja panged – ehthiidlaslik nali, et Kassari oleks ikka saar, et meres oleks vett ja et vesi oleks puhas.
Vaatamata oma kõrgetele tiitlitele oli Helle väga lihtne ja südamlik inimene. Jõudnud Hiiumaale, tuli ta kõigepealt naabritele tere ütlema, alati kaasas kas tort või midagi muud suupärast. Kohvipakk muidugi ka.
Ta unistuseks oli, et pärast pensionile jäämist hakkab ta olema Kassaris, tegutsema oma väikeses koduaias, käib ujumas. Muide, Helle
oli suure­pärane ujuja ja ujumas käis varakevadest hilis­sügiseni. Talle polnud vesi iial liiga külm, ka talvel mitte.
Veel unistas ta ajast, et kunagi Kassari kabeli seinu ehtinud metallpärjad saaksid jälle oma kohale. Kahjuks need Helle unistused ei täitunud – kuri haigus ei andnud selleks võimalust. Nüüd on pärgade taastamise oma südameasjaks võtnud Helle tütar Krista Roosi ja tütretütar Maarja. Nad on annetanud Kassari kabelile kaunid annetuskastid, et pärjad saaksid korda tehtud ja leiaksid oma koha kabeli seintel. Veel on nad annetanud maale ja muid esemeid, et nende müügist saadav tulu aitaks kaasa metall­pärgade taastamisele. Need oleksid siis tänuks ja mälestuseks ka Helle Simmile. Ära unusta sinagi toetamast Kassari kabeli metall­pärgade korrastamist.

EVI SADUL
Kindlasti kõige tuntumad inimesed,