Lõppenud aasta oli Hiiumaa kaitseliitlaste jaoks rõõmus ja teguderohke. Vaatamata sellele, et olukord maailmas ei ole aasta jooksul selginenud, vaid tulekatlad podisevad endiselt Lähis-Idas, Euroopas ja mujalgi.
Meie meeste püssid paukusid viimast korda 9.–10. detsembril, kui Kapastos tegime rutiinseid treeninglaskmisi –selle viimase õppusega said aastaplaanid kuhjaga täidetud.
Meie tegemistest võttis osa märkimisväärne hulk kaitseliitlasi. Toredate ettevõtmistega said hakkama ka meie naiskodukaitsjad ja noored, kes olid alati toeks ka kaitseliitlaste üritustel.
Suurt tähelepanu pälvis juba kolmandat aastat naiskodukaitsjate korraldatud Aasta isa valimine.
2016. aasta tegemised
Kaitseliitlaste aasta algas juba 3. jaanuaril, kui tähistasime Vabadussõja relvarahu aastapäeva. Järgnes üldkoosolek, kus märkisime maha aasta tegevuse rajajooned.
Veebruaris tähistasime pidulikult nii Tartu rahu kui Vabariigi aastapäeva. Võidupüha paraad oli kaugel Võrus ja sinna palju hiidlasi ei sattunud. Kaugelt tulnud võidutule võtsime vastu Heltermaa sadamas, kus Eesti teisest servast saabunud võidutulest said osa kõik soovijad.
Kõik päevad ei ole pidupäevad ja malevkonna liikmed võtsid osa ka meie rahva jaoks süngete küüditamiste aastapäevade mälestustalitustest nii 25. märtsil kui 14. juunil.
Kaitseliidu põhiülesandeks on meie riigi turvalisuse kaitse, seda eriti tänapäeva ebastabiilses maailmas. Vaatamata sellele, et meie riigi kaitsevõime on aasta-aastalt tugevnenud ja selleks annavad üha suurema panuse meie liitlased, ei ole olukord meie ümber stabiliseerunud. Idapiiri taga täristatakse relvi ning sõda Ukrainas ja Süürias ohustavad rahu nii Euroopas kui kogu maailmas. Lähis-Ida võitluste järelmina on ka meil juba pagulasprobleemid ja küberründed ohustavad meie e-maailma. Seetõttu tuleb ka kaitseliitlastel panna üha suuremat rõhku lahingulisele väljaõppele, mis on meie tegevuse eesmärk ja olulisem osa.
Märtsis oli aasta esimene laskepäev talvetingimustes, samuti olid laskepäevad aprillis, oktoobris ja detsembris. On ju laskeoskus iga kaitseliitlase lahingulise väljaõppe olulisim osa. Tore on tõdeda, et kõigil laskepäevadel osales arvestatav hulk malevlasi.
Lahingulist väljaõpet lihvisime juunis ja septembris toimunud kergjalaväe õppustel. Meie juunikuistest õppustest võttis osa märkimisväärne hulk relvavendi Soomest Savonlinnast, kes on meie tegemistes kaasa löönud juba kümme aastat. Mitmed meie kaitseliitlased said oma sõdurioskusi proovile panna Savo kaljusel ja järvederohkel maastikul.
Aasta jooksul harjutasime ka objektikaitset ja patrullimist, mis saavadki olema kaitseliitlaste ühed põhiülesanded raskematel aegadel.
Rannikukaitse ja Orkaan
Hiiumaa rannajoon on pikk, lisaks on saarel täita n-ö uppumatu lennukikandja ülesanne. On selge, et vaenlane ei pruugi tulla tänapäeval ainult idast, vaid tal on ka meist läänes märkimisväärsed mere- ja õhujõud. Sellest on aru saadud ka NATO staapides ning meie juba aastaid kestnud muresid hakatakse kuulda võtma. Seetõttu pöörasime ka sellel aastal päris palju tähelepanu rannikukaitsele, mis on veel lapsekingades, kuid muutub aina olulisemaks.
Meie kaitseliitlaste väljaõppe krooniks kujunes aga juba kümnendat korda, 2.–4. detsembrini Läänemaal, Lihula ümbruses möllanud Kaitseliidu suurõppus Orkaan, mis tänavu keskendus koostööle politsei- ja päästestruktuuridega. Orkaan oli nagu alati oma nime vääriline ning mehed said tunda tuult, külma ja sadu, kuid nagu kaitseliitlased ütlevad, oli tegu hariliku jalaväelase ilmaga ning kedagi see ei heidutanud. Tänavu oli hiidlaste lõigus tegevust rohkem kui tavaliselt ning nii mehed kui staabiassistentideks olnud naised jäid õppusega rahule. Kuigi lõppkokkuvõtted veel puuduvad, tundub, et meie kaitseliitlased sooritasid oma ülesanded edukalt.
Meie partnerid
Kaitseliitlastel on rõõm panustada meie riigi turvatunde tugevdamisse ja meil on hea meel, et sellele aitavad kaasa järjest rohkem meie liitlased. Tore on kuulda liitlaste õhuturbelende Hiiumaa kohal ja relvavendade õppustest meie keskpolügoonil. Tuleval aastal lisandub praegu roteeruvatele rühmadele terve inglaste juhitud pataljon koos rasketehnikaga. Kõik see annab kindlust, et meie väike kodumaa elab üle ka maailmas toimuvad rasked mullistused.
Malevkonna liikmed peavad aga kõigepealt ise mehe eest väljas olema ja liitlasi on ka meil. Peale NATO liitlaste abistavad hiidlasi nõu ja jõuga Soome sõbrad Pargasest, Helsingist ja eriti Savonlinnast. Lisaks ühistele õppustele tugevdame sidemeid ka osaledes pidulikumatel sündmustel. Nii võeti meie delegatsioon 10. juunil vastu Pargase linnavalitsuses pidulikul vastuvõtul koos kohalike reservohvitseridega. 29. oktoobril tähistasime Savonlinnas aga kohaliku reserväelaste liidu 80ndat aastapäeva ning ühtlasi ka meie suhete kümnendat aastapäeva. Ja alati on tore tunda enda kõrval sõprade abistavat õlga.
Lisaks toimusid ettevõtmised Kaitseliidu tegevuse tutvustamiseks ja rahvalähedasemaks muutmiseks. Nii korraldasime mais igaaastase emadepäeva jalgrattaretke ja orienteerumismängu-takistusvõistluse Tihu Kevad. Viimane oli eriti osavõturohke ning on populaarne saare noorte hulgas ja kaugemalgi. Oktoobris korraldasime väljasõidu sõjaaegsete rannakaitsepatareidega tutvumiseks ja novembris oli kõikide laste isadepäev, kus osalesid ka kaitseliitlased. Sellised üritused aitavad lähendada meie toimetusi rahvale ja tugevdada kaitsetahet. Hiiumaa kaitseliitlased osalevad ka ise taolistel üritustel Läänemaal ja vahel kaugemalgi.
Töö seadusemuudatustega
Eesti peab olema kindlalt kaitstud ja kehtima hakanud riigikaitse seaduse alusel peavad selleks panuse andma kõik riigi institutsioonid ja kogu kodanikkond. Ega asjata ei nimetata uut seadust laiapindse riigikaitse aluseks ja sellest tuleb ka lähtuda. Oma panuse riigi kaitseks saab anda nii relvaga käes kui ka oma igapäevasel töö- või ametipostil kindlalt seistes.
Allakirjutanu on seisnud seaduse sünni juures nii Kaitseliidu vanematekogus kui keskkogus, samuti EROKi juristohvitseride sektsioonis. Praegu käib viimases töö selle nimel, et saada korda kohtupidamissüsteem sõjaaja tingimustes.
Esmakordselt tegime kokkuvõtteid juba 11. novembril, kui tähistasime pidulikult Kaitseliidu 98. aastapäeva ja tunnustasime aasta jooksul enim silma paistnud kaasvõitlejaid. Pidulikult anti üle teenetemärgid ja tänukirjad ning tore on tõdeda, et teenetemärke jagus ka soomlastele. Soomlased samuti võlgu ei jäänud ja nii mõnigi meist sai rinda Soome teenetemärgi. Kaitseliitlased on ju vabatahtlikud, kes annavad oma panuse riigikaitsele sisemisest veendumusest, selle eest mingit tasu saamata ning alati on tore, kui keegi sind vähemalt hea sõnaga meeles peab. Teenetemärk aga jääb tänu meenutama ka tulevastele põlvedele.
Alanud on uus teguderohke aasta, kus kaitseliitlased püüavad oma lippu kõrgel hoida ning anda oma panuse peatselt saabuva Eesti Vabariigi 100. aastapäeva väärikaks tähistamiseks.
Leitnant Mart Reino
Hiiumaa malevkonna pealik
