Ametnigud aa mütu aasted raiun, et jeeteed äi tehta eespidi änam kunagid. Mette eluilmaskid. A äga seda äi saa nendele süiks ka panna, sest nad saagid midat tehja, kui riigiisad nendele selleks jäuks raha äi anna. Ja eks ta ole sedas ka, et kui ikka talvet pole, siis pole möted seda raha merre liguma ka panna.
Aga ilmaskid äi maksa öölda ilmaskid. Sest kui ikka külma jägub ja häda vöi kriis kee, siis vöib ju teed ka ehita. Neh, see Saaremaa jeetee olli siiskid natust löbuasi ka. Aga suur vahe aa siiskid sees, kas sa tigud praamiga kaks tundi vöi paned autuga veerand tunniga üle. Ja eks vahest vöib ju löbusöitu ka tehja. Saab üle pitka aa naabris käia, muidu ju heasti äi viitsi, a nüid saab kaks kärmest öhe hoobiga. Saad jeeteel söita ja teise saare peel ee käia. Ja vöib isegid sedas juhtuda, et see teina saar aa so eest na kena, et tahad suvel uuesti senna menna.
Saarlest reekist, et möne peeva olli Saaremaa poodite sees hiidlasi rohkem kui Narvas eestlasi. Seda mudut pole ööldut, et kuda saarlest muistsid, et nee jüst hiidlest ollid. Vöib olla, et nad ollid natust vehe kohkun näuga, et na suurde linna sattust.
Aga ilmaskid äi maksa öölda ilmaskid.
See ka suur asi, et meite jeeteest jütustati egas pool ja Hiiumaa aa nüid jelle natust kuultsam. Mineva nädala kirjudas meite jeeteest isegid Soome köige suurem ajaleht. Mes sest, et nende endal peaks ju veelgid külmem olema ja jeed jälaga segada. A tuleb välja, et nende köige pitkem jeetee aa tüki maad löhem kui meite oma. Selle samas loos ollid öhed sakslast, kis ollid televiisurist meite jeeteed näin ja petsiaalselt Saksamaald siia tuln, et seda valged ilmaimed nähja.
Mes meitel senne vasta ometi olla saab. Kuigid jeetee peeks ikka köigepeeld saare inimeste, mette turistide jäuks olema. Vormsil jägatigid autudele kleepsusid, et oleks klaar, kis aa oma ja kis vööras.
Jeeteest aa see kasu ka, et kui seda tehtakse, siis äi kau tee tegemis oskus ka ee. Randas ju mütmed sajad aastad mööda jeed käidut. Kui sa aastade pitkul jeeteed äi tee, siis sa’p oskakid seda varsti tehja. Preed ongid viimane aeg, et vanad meistrid saaks noorematele näita, kuida see kunts käib. Mei äi tohi ee unuta, et seda rohkem mei oma ajalugu ja kombeid muistame, seda kangem mei saare rahvas on.
Selle aasta jeeteed olli kasvöi selleks jäuks vaja, et inimestel oleks röömus meel. Köik aa viimast nädalad na elevil oln ja muudkut jeeteest reekin. Ja see ju ainuld hea asi.
ja