Intervjuu maaeluminister Urmas Kruusega

Riigikogu liikme Aivar Viidiku kutsel 6. oktoobril Hiiumaa visiidil käinud maaeluminister Urmas Kruuse kohtus saare põllupidajatega ja toidu­tootjatega ning andis enne äralendu lennu­jaamas lühiintervjuu Hiiu Lehele.
Kui suur oli kohalike põllumajandustootjate huvi tulla maaeluministriga kohtuma?
Minister Urmas Kruuse: See toimus hommikul kell kümme ja ma olin üllatunud, et üle kümne inimese oli koos, mis on ju Hiiumaa kohta ja vähese etteteatamisega päris palju. Minu jaoks on selles töös otsekohtumised alati väga olulised. Kui oled Toompeal või ministeeriumis, siis on alati nagu väike filter vahel, aga nii saab n-ö rohujuuretasandilt kuulata inimeste muresid ja arutada. Vestlus oli väga sundimatu ja vaba ja ma olen selle eest väga tänulik. Kohalikel olid ka mõned väga konkreetsed mured – üks probleem oli metssead, kes põllumehi väga häirivad ja järjest rohkem saaki kahjustavad ja vähendavad ka nende sissetulekuid. Ma väga loodan, et kohalikus kogukonnas suudetakse koos jahimeestega kokku leppida, et hoida metssigade arvukus sellisel tasemel, et nad ei teeks põllumajandusele nii palju liiga. Aga ma mõistan ka jahimehi, kes tahavad ja soovivad võib olla et ka jahiturismi edendada ja siin tuleb leida mõistlik tasakaal, et keegi ei kannataks.
Oli see nende ainus mure või oli midagi olulist veel?
Rääkisime ka põllumajanduspoliitika tulevikust ja eelarve­strateegiast, ÜPPst* sõna otseses mõttes ja loomulikult on ettevõtjad natuke mures sellepärast, kas kõik need roheväljakutsed ei lähe neile liiga kulukaks ja ei lõhu nende konkurentsivõimet. Me teame seda, et ka uues eelarvepoliitikas on selles kontekstis rohkem suunatud investeeringuid ja tegevusi selleks, et kliima- ja keskkonnahoidu edendada, mis otseselt võib olla ettevõtjale ei tähenda tootmistulu, vaid täiendavaid kulutusi selleks, et üldse toota. Ütlesin ka seda, et [põllumajandus]sektori esindajatega on osa läbirääkimisi veel lõpusirgel – see tähendab seda, et Eesti riik peaks selle aasta lõpuks esitama oma ettepanekud selle strateegia jaoks Euroopa Komisjonile. Ennem kui me need esitame, tahame sektoriga läbi rääkides – meil on nõndanimetatud juhtkomiteed – saavutada mõistlikku tasakaalu ja konsensust, kuigi me teame, et erinevate sektorite huvid on natuke vastandlikud, aga ikkagi me püüame leida paremaid lahendusi. Seal olid kohal veisekasvatajad ja nemad olid mures, et kas selle uue poliitikaga hakatakse siis veiste arvu vähendama. Maaeluministeerium ei hakka ise veiste arvu vähendama, aga mida peab tulevikus arvestama, et sellel, mida toodetakse, peab olema ka turg ja võimalus see maha müüa. Ja toetus on ainult üks väike osa, komponent selleks, et toetada seda tegevust, aga loomulikult lõpptarbija määrab hinna ja kus saab seda toodet müüa ja sellest sõltub ka see, kui suured on lõppkokkuvõttes meie põllumeeste sissetulekud. Üldiselt on nii, et Eesti põllumehed võib olla ei saa nii palju turult hinda, kui nad võiksid saada, võrreldes Euroopa teiste põllumeestega.
Kas top-upist** ka juttu oli – viimati maksis Eesti valitsus põllumeestele seda 2020. aastal?
Ei, sellest ei olnud juttu, aga me rääkisime erakorralisest kriisi­abist. Alguses sellest, miks me varakevadel sinna täiendavalt
3,8 miljonit juurde andsime nii, et kokku oli toetus 9 miljonit. Praegu on olukord üsna keeruline seakasvatuses, sest kokkuostuhinnad on väga langenud ja teiselt poolt sisendihinnad ehk söödahinnad on kasvanud. Lähinädalatel kavatseme seda ka [valitsus]kabinetis arutada. Enne seda on oluline teada saada seda, kas Euroopa Liidus lubatakse pikendada nõndanimetatud Covid-meetmete aega, sest see tähtaeg on tegelikult selle aasta lõpuni. Ja teine, kas tõstetakse ettevõtjatele riigiabi piiri. Need otsused me teeme ja oleme väga murelikud ja oleme koos mõnede teiste riikidega teinud ettepaneku, et seda erakorralist toetust võiks selles sektoris maksta, me väga toetaksime, aga kas [Euroopa] Komisjon on valmis toetama, seda me täna ei tea. Esmaspäeval-teisipäeval olen ma Luksemburgis ja siis on see teema laual.
Aga ikkagi, tulles tagasi top-upi juurde – kas see ei ole üldse enam teema?
Täna on see sellises konditsioonis, et me oleme koalitsioonilepingus järgmisena määratlenud kriisiabi, kuna see on kõige sihitum. Top-upi makstakse välja kõigile ja top-up on täiendav võimalus, kui on riigil vahendeid. Eelarveläbirääkimistel ma selle ettepaneku tegin, see toetust ei leidnud, aga võib olla leiab näiteks parlament sinna mingi võimaluse seda maksta. Ma isiklikult loodan seda, et 2023. aastast võiks see saada baaseelarvesse ja seda põhjusel, et siis saaks juba kasutada 2018. aasta referentsi. Top-upi tänane regulatsioon on selline, et seda makstakse nendele ettevõtetele, mis aastal 2010 olid teatud valdkonnas tegevad ja täna ei pruugi seal enam töötada, aga ikkagi toetust peaksid saama. Üle 20 protsendi läheb tegevustest justkui välja, mis omal ajal tehti. See on õigluse küsimus ja paljud ettevõtted on öelnud, et meie sellel aastal ei tegutsenud ja nüüd tuuakse alus top-upiks – et see on ebaõiglane. Aga kui nüüd see referents läheb adekvaatsemaks, siis püüaksime selle [top-upi] saada eelarvesse kasvõi 50 protsendi ulatuses.
Leader tüüpi lähenemine***, et kohapeal sektorite koostöös otsustatakse, kuhu toetusraha kasutada, on end päris hästi õigustanud. Miks siis Leader meetmete mahtu Maaelu arengukavas vähendatakse 10 protsendilt
9 protsendile selle asemel, et seda suurendada?
Tegelikult Leaderi absoluutnumbrid suurenevad. Sõltub, millest seda protsenti võtta. Tegelikult on ju niimoodi, et Maaelu arengukava meetmed tervikuna vähenevad ja esimene sammas [otsetoetused – toim] suureneb, aga Leaderi osa on 90 miljoni juures. Kui vaatame teisi kogukonnameetmeid, siis on osadel asjadel võimalik täiendavalt juurde tulla, aga mis on oluline, Eesti on kogu aeg kasutanud mitte miinimumtaset, mis on viis protsenti, vaid oleme Euroopa mõistes ikkagi olnud esikolmandikus sõna otseses mõttes ja see üheksa protsenti on Euroopa mõistes juba väga hea. Aga mida me tahame Leaderi jaoks saavutada, et nad saaksid osa võimalikest sotsiaalfondi meetmetest nn multifondidest ehk me vaatame Leaderit laiemas võtmes. Minu arvates on see igati tunnustamist väärt, kuidas kogukonnad ise otsuseid teevad ja see on kõige parem vahend selleks, et toetuste jagamine oleks kõige adekvaatsem ja õiglasem.

Küsis HARDA ROOSNA

* ÜPP – Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika
** top-up – riigipoolne lisamakse Euroopa Liidu põllumajanduse otsetoetustele
*** Leader tüüpi lähenemine – Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 meede, mille eesmärk on edendada kohalikku algatust. Leader-tüüpi lähenemise printsiibid: piirkonna­põhine lähenemine; altpoolt tulev algatus; avaliku ja erasektori partnerlus; uuenduslikkuse soosimine; integreeritud ja mitut valdkonda hõlmav lähenemine; võrgustikutöö ja koostöö edendamine.