Kärolyn Teisipäeval ja kolmapäeval oli Hiiumaal maaeluminister Tarmo Tamm, kes tutvus uuemate Leader programmi toel valminud objektidega. Minister jõudis külastada nelja: Hiiumaa Pagari uut tootmishoonet, OÜ Dagovet Hiiumaa loomakliinikut, Lepaniidi talu päikeseelektrijaama ja OÜ Hiiumaa Agro piimandustalu.
Ministri sõnul üllatas, kui hästi hiidlased on suutnud omavahel kokku leppida ja teha Leader raha eest vaid häid ja õigeid asju, mis annavad inimestele tööd ja kindlustavad ettevõtete jätkusuutlikkuse.
Tamme sõnul on positiivne ka see, et hiidlased on Leaderi toel teinud suuri ja tugevaid projekte. “Minu jaoks on eriti oluline, et selle toetusega tekiks töökohad, sest siis tekib ka ülejäänud muu juurde, külakeskuste ja kiigeplatside ehitamine seda ei tee,” oli minister ka kriitiline.
Ministri hinnangul on olukord Leader programmi rakendamisega üle Eesti erinev. “Ma ei ole kursis küll kõige tehtuga, aga paljudel juhtudel see raha lihtsalt pudistatakse ära, tehes väga väikseid projekte, mis ei loo töökohti.”
Leader peaks toetama töökohti
Ministri sõnul peaks Leader toetama just töökohtade olemasolu ja keskkonda: “Just selles järjekorras, et kõigepealt töökohad ja siis meetmed, mis toetavad keskkonda, mitte vastupidi.”
Hea näitena tõi ta Hiiumaa Pagari, kus Leader programmi toetuse abil päästeti ligikaudu 50 töökohta: “See näitab, kuidas kogukond on suutnud kokku leppida ja õigetele asjadele rõhku pannud.”
Minister kinnitas, et Leader programm jätkub vähemalt 2020. aastani, sest nii on juba kokku lepitud. “Minu teada pole keegi ka uue eelarveperioodi kohta öelnud, et Leader ära kaotataks,” ütles Tamm. “Leader on programm, mis edendab maaelu ja kindlasti on sellel ka tulevikus oma kindel koht olemas.”
Ministrit saatsid nõunik Eveli Post, riigikogu liige Anneli Ott, MTÜ Hiidlaste Koostöökogu juhatuse esimees Sven Kriggulson ja Leader tegevuskeskuse juhataja Reet Kokovkin.
Mahe-Hiiumaa võimalus
Hiiumaa arvamusfestivalil käidi välja idee, et Hiiumaast võiks saada mahesaar, kus toodetaks vaid mahedalt, st mürkide-väetisteta kasvatatud toitu.
Tamm ütles, et oleks positiivne kui Hiiumaal nii kokku lepitaks – põllumajanduse mahesektori osakaal järjest kasvab ja mahetootjatel turustamisega probleeme pole.
Minister rääkis, et luges hiljaaegu Võrumaa lehest, kus ühelt teravilja mahetootjalt küsiti, kas ladu on täis, kuna kaera hind on nii hea, 350 eurot tonn. “Ta vastas, et milleks ladustada, kõik on juba ette ära müüdud,” tõi minister näite.
Tamm kinnitas, et mahetoodete järgi nõudlus Euroopas kasvab ja kui saare põllumajandusettevõtjad otsustaksid kokku leppida ja Hiiumaa saaks mahesaareks, oleks see saare jaoks suur võimalus.
Teisipäeval ministriga kohtunud saare põllumehed selle mõttega siiski nõus ei olnud. Vastuväitena toodi, et Hiiumaa pinnas pole nii viljakas kui mandril ja parema saagi saamiseks on väetada siiski vaja.
