Hiiumaa gümnaasiumi 46st abituriendist otsustas vabatahtlikult nii eesti keele kui ka matemaatika riigieksami teha 42 õpilast.
Eriolukorra tõttu kinnitas valitsus määruse, et abituriendid saavad otsustada, kas soovivad sel aastal lõpueksameid teha, kuna kooli saab lõpetada ka riigieksameid tegemata.
Riigieksamid tuleb sooritada juhul, kui õpilane plaanib edasi õppida kõrgkoolis erialal, mille puhul riigieksami tulemust nõutakse. Näiteks Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis on riigieksamite tulemused vastuvõtutingimuseks enamiku bakalaureuseõppe ja integreeritud õppe õppekavade puhul.
Gümnasistid pidid oma otsusest, kas nad soovivad eksameid teha või mitte, teada andma esmaspäevaks.
Hiiumaa gümnaasiumi direktor Ivo Eesmaa ütles, et eesti keele riigieksamit plaanib teha 39 gümnaasiumi statsionaarse õppe lõpetajat, kolm mittestatsionaarse õppe lõpetajat, kaks varemlõpetanut ja üks Kuressaare ametikooli lõpetaja. Kokku on eesti keele eksami sooritajaid Hiiumaal 45.
Matemaatika riigieksamit plaanib Eesmaa sõnul teha 38 statsionaarse õppe lõpetajat, neli mittestatsionaarse õppe lõpetajat ja kaks varemlõpetanut. Kokku sooritab matemaatika riigieksami 44 eksaminandi.
Alla viiendiku loobus
SA Innove hindamisagentuuri juht Auli Udde ütles saates “Vikerhommik”, et riigieksamitest loobujaid oli kokku 17 protsenti, arvuliselt natuke üle 3000 eksaminandi.
Jaanuari lõpus, kui kriisiolukorda veel ei olnud, oli Eestis teada 18 551 eksaminandi, nüüd aga on otsustanud eksameid teha umbes 15 300 õpilast.
Valdavalt loobuti ühest eksamist. Näiteks loobus matemaatikaeksami sooritamisest umbes 1900, eesti keelest emakeelena aga ainult 800 õpilast.
“See sõltub sellest, mis on inimese tulevikusuund, kas matemaatika eksamit nõutakse kõrgkooli sisseastumisel,” märkis Udde.
Kohustuslikud riigieksamid ongi ainult eesti keel nii emakeelena kui ka teise keelena muukeelsetes koolides ja matemaatika. Tavaolukorras oleks tulnud teha ka koolieksam, mida õpilane saab valida, ja ka loovtöö ning lisaks inglise keele riigieksam.
Kui tavaolukorras oleks eksamid juba tehtud, siis nüüd tuleb eesti keel emakeelena 29. mail ja matemaatika riigieksam 5. juunil. Sügisel või ka muul ajal tulevikus saavad kõik soovijad siiski uuesti eksameid teha.
“Teeme kõik selleks, et eksamite tulemused selguks 30. juunil,” lubas Auli Udde.
Valitsus võttis 4. mail vastu määruse, mis näeb ette, et sel õppeaastal ei toimu kohustuslikke eksameid ei põhikooli ega gümnaasiumi lõpetamisel.
Põhikooli lõpetamiseks peavad aastahinded olema vähemalt rahuldavad või arvestatud, kuid õppenõukogu otsusega saab anda lõputunnistuse ka õpilasele, kelle viimane aastahinne on kuni kahes aines nõrk või puudulik.
