Hoolimata sellest, et mujal Eestis on peale alkoholiaktsiisi tõusu alanud piirikaubanduse tõttu märgata alkoholi müügi vähenemist, Hiiumaa kauplused seda ei tähelda.
Rimi kommunikatsioonijuhi Katrin Batsi sõnul nende Hiiumaa kaupluses suurt müügilangust tunda pole. “Ilmselt jääb Läti piir ikkagi liiga kaugeks, sest Hiiumaal alkoholimüügi langust pole,” tõdes Bats. “Ehkki üldiselt on muidugi alkoholimüügid ettevõttes langustrendis.”
Rimi kommunikatsioonijuhi sõnul on ettevõtte piiriäärsetes kauplustes langus oluliselt suurem kui mujal – koguni 20–30 protsenti.
Hiiumaa tarbijate ühistu (HTÜ) juhataja Kaja Antons ütles, et neil on keeruline välja tuua, kui palju alkoholiaktsiisitõus HTÜ poodides müügikäivet muutnud on, sest möödunud aasta alguses mindi üle uuele kaubandusprogrammile ja puuduvad 2016. aasta müügikogused.
“Rahaline võrdlus ei anna ka õiget pilti, kuna teame, et hinnad on aktsiisi tõttu väga palju kasvanud,” ütles Antons.
Tema sõnul on vähenenud küll vastu võetud pandipakendite kogus. Nii võeti 2016. aastal vastu 1,55 miljonit pakendit ja 2017. aastal 1,35 miljonit tükki – vähenemine seega 13 protsenti ehk 200 000 tükki. Antons juhtis tähelepanu, et see number puudutab ka mittealkohoolseid jooke ning samas vein ja kange alkohol selles numbris ei kajastu.
Hiiumaa Selveri juhataja Krista Metsandi sõnul on märgata alkoholimüügi vähenemist 2016/2017 aasta võrdluses.
Ka Metsand kinnitas, et Hiiumaa on soodsamas seisus kui lõunapiiriäärsed maakonnad. “Kuid ka Hiiumaalt käivad regulaarselt kokkukogutud tellimustega autod lõunanaabrite juures kangemat kraami soetamas,” tõdes ta. Metsand märkis, et sellest annab tunnistust kasvõi seegi, et kliendid, keda ollakse harjunud reede õhtuti kohtama kassasabas kokteilimaterjalidega, soetavad nüüd ainult karastusjooke ja lisandeid kokteili juurde ning kange alkohol ostukorvist puudub.
Selveri juhataja ütles, et enim on vähenenud kange alkoholi müük. “Huvitaval kombel ei ole aga peaaegu üldse mõjutada saanud meie veinimüük.” Metsand leidis, et ilmselt on põhjuseks Selveri hea veinivalik ning ka see, et kvaliteetse veini nautimiseks pikka sõitu ette ei võeta. “See on rohkem emotsioonil põhinev ost,” leidis ta.
Metsandi sõnul on alkoholi müük langenud 7,8 protsenti.
Alkoholiaktsiis lõi riigeelarvesse augu?
2017. aastal moodustas alkoholiaktsiisi laekumine 80,2 protsenti oodatust, mis tähendab 55 miljonit eurot vähem kui riigikogus 2016. aasta lõpul vastu võetud riigieelarves eeldati.
Maksulaekumine kokku oli mullu 6,7 miljardit eurot, millest alkoholiaktsiis 3,3 protsenti ehk 221,7 miljonit eurot. Aktsiisid kokku moodustasid maksude laekumisest 14,7 protsenti ning mahult teise, alkoholiaktsiisi laekumise osakaal oli 22,4 protsenti ehk see on suuruselt kuues maksuliik.
Vaatamata võrdlemisi suurele alkoholiaktsiisi alalaekumisele oli riigieelarve mullu siiski tasakaalus ja selle täitumine ulatus kokku 100,2 protsendini. Kui alkoholiaktsiisist jäi eelarvesse laekumata 55 miljonit eurot, siis näiteks sotsiaalmaksu ülelaekumine ulatus 62 miljoni euroni ja riigieelarve laekumised jäid tervikuna 12 miljoni euroga plussi.
Sellegipoolest, vähendamaks eestlaste piirikaubandust ja säilitamaks turistide alkooste, otsustati tänavu alkoholiaktsiisi tõsta planeeritust vähem. Õlle ja siidri aktsiis tõusis 1. veebruarist 9 protsendi võrra ja kange alkoholi aktsiis 5 protsendi võrra.
Rahandusminister Toomas Tõniste sõnul oleks varem kavandatud mahus aktsiisitõus toonud kaasa liialt suuri riske piirikaubanduse kasvu ja eelarve alalaekumise osas. “Suur piirikaubandus, mis viib raha Eestist välja, ei ole siinsele majandusele kasulik,” ütles Tõniste.
Märk piiriülese kaubanduse kasvust on näiteks eestlaste kaardimaksete arv, mis on viimastel aastatel pea poole võrra kasvanud. Lätis tehtud kaardimaksete käibed kasvasid mullu koguni aga 74 protsenti.
2016. aastal oli piirikaubanduse tõttu saamata jäänud aktsiisi mahuks hinnanguliselt 11 miljonit eurot, koos käibemaksuga 18 miljonit eurot.
