Teisest pensionisambast raha väljavõtmise avalduse esitas esimeses voorus 152 675 inimest, ehk 23 protsenti kõigist alla 60aastastest teise sambaga liitunutest, kes ei ole veel teise samba pensionieas.
Maakondade lõikes pensioni teisest sambast lahkujate seas suurt erinevust ei olnud. Enamikus Eesti maakondades jääb lahkujate protsent 25 ringi. Kõige enam lahkub sambast Ida-Virumaa elanikke, 32 %. Keskmisest vähem lahkujaid on Hiiumaal ja Tartus, vastavalt 19 % ja 18 %. Tartu puhul põhjendatakse seda faktiga, et tegemist on Eesti suurima noorte osakaaluga omavalitsusega ning nende seas on sambast lahkujaid võrdlemisi vähe. Hiiu maakonna kohta selgitust saada ei õnnestunud.
Naabermaakondade võrdluses laekus kolme kuuga Saaremaalt 3433, Läänemaalt 2626 ja Hiiumaalt 696 teisest sambast lahkumise avaldust. Saaremaal oli teisest sambast lahkumise avalduse teinute osakaal 24,6 % ja Läänemaal 25,5 %.
Esimene avalduste esitamise voor teisest pensionisambast väljumiseks lõppes märtsikuuga. Kõik hiljemalt märtsi lõpuks lahkumisavalduse esitanud pensionikogujad saavad enda raha kätte juba tänavu septembris.
Märtsi lõpu seisuga läheb teisest sambast väljamaksmisele kokku 1,29 miljardit eurot ehk 24 protsenti teise samba mahust. See summa võib muutuda, sest pensionimaksed jätkuvad, ka on kuni 31. juulini võimalik lahkumisavaldusi tagasi võtta.
Alates 1. aprillist avalduse esitajatel tuleb teise samba väljamakset oodata kuni uue aastani.
Pensionieas kogujatest on 15. aprilli seisuga teise sambasse kogunenud raha juba välja võtnud või esitanud avalduse ühekordseks väljamakseks 23 333 isikut, 8422 meest ja 14 911 naist, kelle keskmine vanus on 63 aastat. Aasta algusest on fondipensioni avalduse teinud 287 isikut ja pensionilepingu avalduse 65 isikut.
HARDA ROOSNA
