Connect with us

Uudised

Kogu PKT raha loodetakse ikkagi saarele tuua

Piirkondade konkurentsi­võime tugevdamise (PKT) toetuse esimest vooru ei läbinud eelmisel aastal ükski Hiiumaa projekt. Nüüd tehakse tööd, et toetusraha siiski saarele tuua Riigihalduse minister kinnitas eelmise mullu esialgse Hiiu maakonna konkurentsivõime tugevdamise tegevuskava. Esimesse taotlusvooru, aprillist juulini 2016, esitati kaks taotlust, Käina loodusmatkakeskus ja Suuremõisa juustukoda. Mõlema kohta tegi EASi hindamis­komisjon mitterahastamis­otsuse. Seega Hiiu maakonna jaoks esimene taotlusvoor eba­õnnestus.
Peale esimest taotlus­vooru selgus, et kinnitatud tegevuskavas on objekte, mida ei soovita enam ellu viia. Samas vähemalt üks uus objekt, mille võiks lisada. Riigihalduse ministri käskkirja kohaselt võib maavanem sellisel juhul algatada tegevuskava muutmise. Nii maavanem märtsis tegigi ja moodustas selleks komisjoni. Kaasati maavalitsuse esindajad Aivi Telvik, Ermo Mäeots, Piret Sedrik ja Kaja Sõrmus, valla­vanemad Tiit Paulus, Reili Rand, Omar Jõpiselg ja Ants Orav ning MTÜde esindajad Ester Tammis, Jan Ignahhin ja Tanel Malk.
Komisjoni ülesandeks oli vaadata läbi Hiiu maakonna konkurentsivõime tugevdamise tegevuskava muutmiseks esitatud ette­panekud. Selle põhjal tuli teha maa­vanemale ette­panek, millised objektid PKT tegevuskavasse­ jäävad ja milline on nende pingerida.
Tegevuskavast võeti välja Käina tööstusala ja inkubaator, kuna Käina valla teatel puudub neil valmisolek tegeleda lisaks loodus- ja tegevuskeskuse projektiga ka tööstusala projektiga ja see lükkub edasi. Ka ei mahu see projekt enam PKT aja­raamidesse.
Lisaks võeti välja Eesti toidu avastuskeskus Kärdla sadama lähistele. Selle rajamine ei saa toimuda lähema kahe aasta jooksul, kuna seni on lahendamata maa omandiküsimused – maa kuulub riigile.
Uue objektina lisati Hiiu valla ettepanekul tegevuskavasse Kärdla keskväljaku arendamine.
Uus pingerida
Pingerea koostamisel arvestati valmisolekut projekti elluviimiseks, ressursside olemasolu, mõju maakonna arengule ja mõju töökohtade loomisele.
Komisjon tõstis projektide pingerea koostamisel ette­otsa just uue idee ehk Kärdla keskväljaku rekonstrueerimise vajaduse, sest väljaku praegune olukord kahjustab juba maakonna kui külastuskeskkonna mainet.
Maavanem seadis komisjoni ettepanekul esimeseks prioriteediks Kärdla keskväljaku, teiseks Käina loodus-­ ja tegevuskeskuse ja kolmandale kohale Suuremõisa juustukoja.
Hiiumaale on PKT raames ette nähtud 2,4 miljonit eurot toetust. Keskväljaku arendamise projekti kogukulu on 2 miljonit eurot, toetust taotletakse 1,7 miljonit eurot.
Hiiumaa loodus- ja tegevuskeskuse, mille varasem nimetus esimeses voorus oli loodusmatkakeskus, kuludeks hinnatakse 3,3 miljonit eurot. PKTst loodetakse tuge 1,9 miljoni euro ulatuses. Suuremõisa lossikompleksi endise juustukoja rekonstrueerimine külastus­keskuseks maksaks ligi­kaudu 950 000 eurot ja taotluses sooviti kaas­rahastust 800 000 eurot.
Eesmärk raha saarele tuua
Kõigile projektidele seega raha ei jätku. Ka kahele mitte, vähemalt täismahus. Samas tuleb arvestada, et projekte hindab EASi komisjon pealinnas ja seal ei pruugi Hiiumaal seatud pingerida paika jääda.
Üks Hiiumaa vallajuht, kes oma nime all esineda ei soovinud, rääkis, et kindlasti ei tasu valdadel üksteise objekte n-ö torpedeerida. Taga­järjeks võib olla, et ka teist vooru ei läbi ükski Hiiumaa projekt. See tähendaks aga, et kolmandas voorus ei konkureeri omavahel enam mitte ainult Hiiumaa objektid, vaid toimub maakondade­ülene voor, kus jagatakse raha, mida maakondades toetusteks välja ei jagatud.
Nii Hiiu vald kui Käina vald on otsustanud oma objektiga edasi minna, kuigi projekte veel esitatud ei ole. Pühalepa valla esindajad teemat veel kommenteerida ei soovinud. PKT teine taotlusvoor on avatud 8. juunist 25. septembrini.
Eelolevat arvestades ei olegi Hiiumaale kasulik kellegi loobumine, kuna see tähendab, et vähemalt osa maakonnale ettenähtud toetus­rahast jääks kasutamata.
Ühe lahendusena nähakse, et kahe parima projekti realiseerimiseks puuduoleva osa peaks katma tulevane Hiiumaa vald omavahenditest, näiteks riigipoolsest liitumistoetusest. Kuna haldusreformi seaduse järgi peavad ühinevad vallad võetavad kohustused partneri(te)ga kooskõlastama, hõlbustaks selline lahendus Käina valla ja Hiiu valla projektide kooskõlastamist.

Hergo Tasuja

Veel lugemist:

Digileht

Hiiu Leht 26. aprillil Neli naist avavad Viskoosas poe Osa Käina ajaloost sai kaante vahele Kevadist ürdikuningat tuleb tikutulega otsida Maarjakask astub kadakale kannule...

Uudised

Kolmapäeval  Kõpu poolsaare põhjaküljes Palli – Mägipe piirkonnas ja lõunaküljel Kaleste kandis tuvastatud rannikureostuse eemaldamiseks korraldab Hiiumaa vald talgud. Vabatahtlikud on oodatud appi reedel,...

Uudised

Hiiu Lehe toimetuse poole pöörduti küsimusega, miks saeti Käina lähedal elektriliinide alt maha isegi kadakad, ometigi ei kasva ju kadakas kunagi nii kõrgeks, et...

Uudised

Päästeamet on reostust esialgu tuvastanud Kõpu poolsaare põhja- ja lõunakülgedes. Võimalik rannikureostus tuvastati Kõpu poolsaare põhjaküljes Palli – Mägipe piirkonnas ja lõunaküljel Kaleste kandis....