Riigikohus Jaanuaris 2020 esitasid Tanel Malga ja OÜ Faasion kaitsja vandeadvokaat Raul Ainla, Raigo Sahtli kaitsja vandeadvokaat Andres Simson ning Urmas Varrise ja OÜ Seller Hulgi kaitsja vandeadvokaat Margo Põbo kassatsioonid Tallinna Ringkonnakohtu jaanuari 2020 otsuse peale. Selle otsusega tühistas Tallinna ringkonnakohtu kriminaalkolleegium Pärnu maakohtu varasema otsuse ja mõistis Kärdla sadama kohtuasja viimased allesjäänud kohtualused süüdi sooduskelmusele kaasaaitamises. Pärnu maakohtu kohtunik Piia Jaaksoo mõistis 30. augustil 2019 kõik kohtualused õigeks.
Küsimustele vastab riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik Juhan Sarv, kes ühena kolmest riigikohtunikust kassatsioone lahendas.
Millistes süüdistustes kohtualused õigeks mõisteti?
Riigikohtunik Juhan Sarv: Kõik süüdistatavad mõisteti õigeks rahapesus ehk EASilt soodustuskelmusega välja petetud raha liikumise varjamises. Seda lühidalt põhjusel, et see raha, mille edasikandmist süüdistatavatele ette heideti, ei pärinenud EASi toetusest.
Tanel Malk ja OÜ Faasion tunnistati süüdi arvete võltsimises ja võltsitud arvete kasutamises ning Raigo Sahtel samasugustele kuritegudele kihutamises.
Urmas Varrist süüdistati samuti dokumentide võltsimises ja võltsitud dokumentide kasutamises, kuid tema puhul jäid üles küsimused, mille lahendamiseks pidanuks riigi kohus saatma kriminaalasja uueks arutamiseks ringkonna kohtule. Kuna mõistlik menetlusaeg oli möödas, lõpetas riigikohus Urmas Varrise väidetavate kuritegude osas kriminaalmenetluse.
Seadus näeb sellise võimaluse ette juhuks, kui menetlus on kestnud nõnda kaua, et selle jätkamine oleks süüdistatava jaoks tema väidetava kuriteo raskust arvestades ebamõistlikult koormav.
OÜ Seller Hulgi oli riigikohtu otsuse ajaks äriregistrist kustutatud, mistõttu tuli tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada ainuüksi sel põhjusel.
Miks riigikohus jättis kõrvale ringkonnakohtu pakutud soodustus kelmuse süüdistuse?
Sellepärast, et süüdistatavaid soodustuskelmusele kaasaaitamises süüdi tunnistades väljus ringkonnakohus süüdistuse piiridest.
Seadus lubab kohtul kellegi süüdi tunnistada ainult sellises teos, mille elulised asjaolud on süüdistuse tekstis kirjas. Kohus peab siis hindama, kas süüdistuses kirjeldatud tegu on tõendatud või mitte. Kohus ei saa aga tõendite pinnalt kindlaks teha mingit teistsugust tegu ja süüdistatavat hoopis selles süüdi tunnistada.
Lihtne näide: kui süüdistuses heidetakse inimesele ette üksnes seda, et ta käis kusagil vargil, ei saa kohus teda süüdi tunnistada mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis.
Isegi siis, kui kõik tunnistajad peaksid kohtus rääkima ja muud tõendid kinnitama, et süüdistatav sõitis küll purupurjus olles sündmuskohale, kuid vargile lõpuks ikka ei läinud. Siis peab prokurör süüdistust muutma ja kirjeldama süüdistuse tekstis ka seda, kus, millal ja mis asjaoludel kodanik purjuspäi autot juhtis. Kui prokurör seda ei tee, tuleb inimene õigeks mõista, sest süüdistuses kirjeldatud tegu ehk vargust ta ju toime ei pannud ja mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisest pole süüdistuses juttu.
Selles kriminaalasjas oli olukord küll veidi keerukam, kuid laias laastus oli põhimõte sama. Selle teo elulised asjaolud, milles ringkonnakohus süüdistatavad soodustuskelmuse paragrahvi järgi süüdi tunnistas, erinesid riigikohtu hinnangul liiga palju faktidest, mis olid süüdistuses kirjas.
Kui süüdistatavad oleksid varem teadnud, et neile võidakse ette heita soodustuskelmust, oleksid nad eelduslikult esitanud enda kaitseks veel mingeid tõendeid ja argumente ning seda juba esimese astme kohtus. Ringkonnakohtus on uute tõendite esitamise võimalused piiratud, pealegi said süüdistatavad ja kaitsjad võimalikust soodustuskelmuse-süüdistusest teada alles ringkonnakohtu istungil ja see oli neile väga ootamatu.
Kas Pärnu maakohtu ja riigikohtu õigeksmõistev otsus on n-ö identsed või on ka erisusi? Kas mõni kohtualune peale Hillar Kuke mõnes süüdistuse punktis lõpuks ka süüdi jäi? Millised süüdistused langesid ära ebamõistlikult pika menetlusaja tõttu?
Riigikohus asus ringkonnakohtuga nõustudes seisu kohale, et maakohtul ei olnud piisavat põhjust kriminaalmenetlust dokumendi võltsimist ja võltsitud dokumendi kasutamist puudutavas osas mõistliku menetlusaja möödumise tõttu lõpetada. Kolm süüdistatavat jäid riigi kohtu otsuse järgi nendes kuri tegudes ka süüdi ja selles osas on riigikohtu otsus maakohtu otsusest erinev.
Kriminaalmenetlus oli küll ebamõistlikult pikk, kuid süüdistatavate õiguste rikkumise heastamiseks pidas riigikohus piisavaks nende vabastamist karistuse kandmisest. Ühele süüdistatavale ette heidetud võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamise osas lõpetas ka riigikohus kriminaalmenetluse selle liigse pikkuse tõttu. Seda aga vaid põhjusel, et muidu oleks tulnud kriminaalasi ringkonnakohtule uueks arutamiseks saata.
Mis puudutab süüdistatavate õigeksmõistmist rahapesus, siis selles osas riigikohus kohtute põhjendusi ei muutnud. Nii esimese kui ka teise astme kohus leidsid, et süüdistatavate tegu ei vasta rahapesu tunnustele ja prokuratuur kohtute sellist järeldust kassatsioonimenetluses ei vaidlustanud. Seetõttu riigikohus rahapesusüüdistust ka ei käsitlenud.
See, millised otsustused ühe või teise süüdistatava suhtes lõppkokkuvõttes tehti, on kõige kokkuvõtlikumalt kirjas riigikohtu otsuse resolutsiooni punktis 9.
Miks kohtuprotsessid Eesti kohtutes nii pikaks venivad, olles juba nagu omaette karistusliik?
Selleks on erinevaid põhjusi, mis võivad ka kohtuasjade lõikes varieeruda. Näiteks on kriminaalmenetluse seadustik kohati liiga jäik, sundides kohtule peale liiga aeganõudvaid lahendusi. Paljude süüdistatavate ja kaitsjatega asjades on sageli keegi menetlusosalistest haige või muul mõjuval põhjusel ära ja see tingib kohtuistungite edasilükkumise. Mõnikord on menetluse pikaealisuse taga süüdistatavate ja kaitsjate venitamistaktika. Sageli raskendavad menetlust süüdistusakti puudused.
Isegi riigikohus pikendas otsuse väljakuulutamise tähtaega kuu aja võrra. Miks?
Selles asjas oli keskmisest rohkem õiguslikke probleeme, sealhulgas selliseid, mis mõjutavad pretsedendina tulevast kohtupraktikat. Näiteks oli vaatluse all see, kas Eesti karistusõiguses on võimalik juriidilise isiku karistamine kuriteost osavõtu eest. Seetõttu võttis menetlus Riigikohtus ka keskmisest rohkem aega. Lisaks tuleb silmas pidada, et Riigikohtu kriminaalkolleegium tegeleb aastas rohkem kui tuhande kaebusega, millest lõppmenetlusse jõuab tavaliselt umbes kümnendik (mõnikord rohkem, mõnikord vähem). Seega mõjutab ka kohtuasjade hulk iga üksiku asja lahendamise kiirust. Kui kriminaalkolleegium oleks saanud tegeleda vaid selle ühe kohtuasjaga, oleks ka lahend tulnud mõistagi palju-palju varem.
KOMMENTAAR
Lemmi Kann/Lääne Elu
Riigikohus nõustus prokuratuuri esitatud dokumentide võltsimise ja võltsitud dokumentide kasutamise süüdistusega.
Raigo Sahtel, Faasion OÜ ja Tanel Malk on Kärdla sadama ehitusel esitanud arveid, mis ei vastanud tegelikkusele.
Võltsimisega loodi soodsad tingimused soodustuskelmuse toimepanemiseks, milles Hillar Kukk 2017. aastal kokkuleppemenetluses süüdi mõisteti.
Raigo Sahtel, Faasion OÜ ja Tanel Malk vabastati karistusest, viidates mõistliku menetlusaja ületamisele. Tõepoolest, kui keskeltläbi peetakse mõistlikuks menetlusajaks 4 aastat, siis Kärdla sadama rahastamise uurimine ning kohtumenetlus on kokku kestnud 7 aastat. Eeluurimise ajal lõppes üks kahtlustatav juriidiline isik ning kahe füüsilise isiku suhtes lõpetati kriminaalasi otstarbekuse põhimõttel, neile seati kohustused prokuratuuris. Süüdistus esitati viiele füüsilisele ja viiele juriidilisele isikule, see tähendab väga mahukat ja keerukat kriminaalasja, mille uurimine võtabki paratamatult kaua aega.
Kohtu menetlus venis samuti kahele aastale, osalt just seetõttu, et süüdistatavaid oli nii palju ning üldmenetluses peavad nad kõik igal istungil kohal olema. Mitu haigestumist lükkas istungi edasi ning kui tõendid maakohtus lõpuks uuritud said, kulus omajagu aega ja energiat ka edasikaebustele. Osa menetluskulusid jäi riigikohtu otsusega süüdimõistetute enda kanda. Prokuratuuri seisukohast on igati tervitatav, et kohus otsustas mõistliku menetlusaja ületamist kompenseerida just karistuse kaudu, selle asemel, et kriminaalasi enne lõplikku otsust lõpetada. Õigusselguse seisukohast on oluline saada tegudele lõplik hinnang – ja siis, kui näib, et menetlus on tõesti kestnud ebaproportsionaalselt kaua, leevendada karistust või äärmuslikul juhul sellest lausa loobuda.
Küsis HARDA ROOSNA
