JANIS SPURDZINS/A.LeCoq 64. Muhu väina regatt Regatil osalejad jõuavad Kärdlasse peale u 65–80miilist sõitu – väiksematel lühem, suurematel pikem marsruut – Saaremaa lõunaküljel asuvast Kõiguste sadamast. Saabumas on 115 võistlusalust ligi 700 võistlejaga.
“Seda on rohkem, kui sadam tavapäraselt mahutab,” ütles SA Hiiumaa sadamad juhatuse liige Liina Härm. Seepärast oodatakse Kärdla sadamas regatilisi tavapärasest suurema meeskonnaga. Abis on tänavused väikesadama eriala õppurid-praktikandid Hiiumaa ametikoolist ja mõned sadama sõbrad ka eelmisest lennust.
“Küllap saame hakkama, sest abijõud on tublid ja eelmiste aastate kogemus näitab, et võistlejad on mõistvad ja aitavad omalt poolt kaasa, et sadamas kõik laabuks,” on Härm kindel.
Kuigi regatt peatub neljas sadamas, Pärnu jahtklubi jahisadamas, Ruhnu Ringsu, Saaremaa Kõiguste ja Kärdla sadamas, on etappe seitse. Lisaks kolmele sadamate vahelisele sõidule, purjetatakse võidu ka iga sadama lähistel – selleks on regati ajakavas neli päeva. Leheloo kirjutamise ajaks on teada nelja etapi tulemused, regati võitjad selguvad peale laupäevast viimast etappi Kärdlas.
JK Dago alused tihedas konkurentsis
Sel aastal osaleb regatil üheksa JK Dago lipu all sõitvat purjekat. Klubiülem Kai Kallas ütles, et on uhke tunne, kui igal etapil on JK Dago kolme purjega lipp olnud pjedestaalil.
“Elan regatile täiega kaasa, vaatan kõik sotsiaalmeedia kanalitesse postitatu kohe ära, blogid ja autasustamised ning kui oma klubi alused häid tulemusi teevad, siis hõiskan ikka kaasa ka,” rääkis Kallas.
Kõige suuremate jahtide grupis ORC I on peale neljandat sõitu liider Matilda 4, eelmise aasta võitjajaht. Hiiumaalt sirgunud kapten Juss Ojala on taktiku rollis ja roolimeheks taanlane Joachim Aschenbrenner. Roolimees ütles sotsiaalmeedia vahendusel, et Muhu väina regati pikad etapid aitavad neil väga hästi jahti testida ja trimmida meeskonnatööd eesootavaks Alexela ORC MMiks augustikuus Tallinnas.
Samuti JK Dago esindav Olympic on kapten Tiit Vihuli juhtimisel peale Ruhnu-Kõiguste etappi kuuendal kohal, kapten Sven Nuutmanni käe all võistlev Angel-Rose II seitsmendal kohal.
Kokku võistleb selles grupis 22 alust ja võidupretendentideks on ka näiteks jahid Adelante, Forte, Premium ja Credit24 Kalevi jahtklubist.
Grupis ORC III on Rauno Pielbergi juhitav jaht Celia seniste tulemuste järgi hoidmas kolmandat kohta. Võidukad olid nad Ruhnu ringil ning tõusid teiseks Pärnu-Ruhnu ja Ruhnu-Kõiguste etapil. Kannul on neil eelmise aasta võitja, Soome lippu kandev jaht Piloilleri III.
Folkboote on regatil osalemas 13 ja nende seas pakub kaasvõistlejaile tubli konkurentsi JK Dago Bacchus kapten Olev Oolupi juhtimisel. Eelmisel aastal saavutas meeskond teise koha, seekord on nad vahearvestuse järgi viiendal kohal, ent näiteks neljandal etapil maitsti võidurõõmu ning vahe kõrgemate kohtadega on minimaalne.
Kokkupõrge ehmatas
Grupis ORC IV on Dago JK jaht Kira OIXIO Sailing Team nelja etapi järel 26 võistleja hulgas seitsmes. Kahes sõidus on roolimees Tauno
Telviku juhitud meeskond välja jõudnud kolmandale kohale. Kuid tulemuste tabelis on ka viimase koha punktid Pärnu lahel toimunud kolmanda lühirajasõidu eest.
“Meil juhtus suur apsakas – sõitsime allatuulemärgis külje pealt sisse teisele Dago paadile, Roxannale,” selgitas Kira roolis olnud Telvik, miks nad sõidu katkestasid. “Oli raske märgivõtt ja ei oskagi täpselt seletada, mis juhtus. Aga külje pealt sisse me neile sõitsime,” tõdes Telvik peale kokkupõrget Alo Jürjensi Roxannaga.
Inimesed õnneks kannatada ei saanud ja Roxanna sai võistlust jätkata, ehkki pardas oli auk.
“Me ise sõitsime sadamasse, sest šokk oli päris suur ja ei oleks olnud hea jätkata,” lisas Telvik. Pärast lepiti kai peal asjad omavahel kokku ja teavitati intsidendist kohtunikke, edasine lahendamine jääb kindlustusele.
Vahejuhtum ei mõjutanud ometi rahulolu regati ilmaga, mis Telviku sõnul on siiani olnud suurepärane ja nendele sobiv: “Saame Eestis purjetada nagu Vahemeremaades.”
Seekordne Muhu väina regatt seab fookusesse keskkonnasõbraliku meresõidu, et sel viisil edendada vastutustundlikku merekultuuri. Regati direktor Agnes Lill ütles ajalehele Postimees regati rohepöörde kohta, et korraldajad soovivad ajaga kaasas käia, kuid ohutu meresõidu põhimõtteid on rakendatud kogu aeg.
Puhtama Läänemere nimel
Läänemere kaitsest räägivad sinirohelistes värvides regatilogod ja -lipud ning uuenenud nõuded regatil osalejatele. Näiteks soovitatakse pardal kasutada taaskasutatavaid joogipudeleid ja toidunõusid, koguda ka väikeprügi nagu näiteks konisid ning prügi kogumisel seda sorteerida. Jahtidele jagati vastavaid prügikotte ja -topse.
Liina Härm nentis, et Sinilipu-sadamana on keskkonnateemad Kärdla sadamas igapäevaselt tähelepanu all. “Et nii suure sündmuse raameski leitakse võimalusi meie kodumere puhtuse heaks kasvõi väikesi samme astuda, on väga tänuväärne,” kiitis ta ettevõtmist.
Härmi sõnul ei ole regati vastuvõtjate jaoks suurt erinevust, kas külalised saabuvad võidu sõites või matkates. Kuigi sadam on tavalisega võrreldes üle koormatud, püüavad nad teeninduses teha võimalikult vähe järeleandmisi. Selleks lisavad nad prügikonteinereid ja välitualette, pikendavad saunade lahtiolekuaegu ja suurendavad koristusvõimsust.
