Douglas Wellsi poeg Harry ütles Hiiu Lehele, et isa surma põhjuseks olid südameprobleemid. Teda jäid leinama poeg ja ema Paula Wells.
Wells oli pärit Omahast ja pärast keskkooli lõpetamist omandas ta kõrghariduse ärinduses ning 1991. aastal alustas ta teekonda USA Rahukorpuse vabatahtlikuna. 1992. aastal saadeti ta Hiiumaale. Saarel töötades õppis Wells ära eesti keele ja arendas turismitegevust. Näiteks oli ta Hiiumaa infopunkti avamisel sealne giid, reklaamija, turismiedendaja, lektor ja inglise keele õpetaja. Samuti oli ta muusik, mängides koos Hiiumaa ansambliga HEPT, kellega esitatud Wellsi lugu “Kas sa räägid inglise keelt?“ salvestati bändi kohalikus stuudios ja millega pürgiti KUKU raadio edetabelisaatesse “Tagumine paar välja” ja see saavutas Kuldplaadi tiitli.
Douglasele kingiti hiidlastelt kivi, mis asub Salinõmmes.
2001. aastal ilmus raamat “In Search of the Elusive Peace Corps Moment – Destination: Estonia”, mis jutustab tema poolt Hiiumaal kogetust ja läbielatust. Eesti keeles ilmus raamat kaks aastat hiljem nime all “Jänki seiklused Hiiumaal”. Raamatust tehti ka lisatiraaž ning aastal 2017 anti raamat veelkord välja.
Douglas Wellsist on valminud ka telesaade “Jänki jälgedes Hiiumaal.” 2025. aastal esietendus Viscosa Kultuuritehases raamatu põhjal valminud etendus.
Erakogu Pühendusega raamat Ovele, kes oli Hiiumaal tema võõrustaja.
Douglas Wellsi seiklustest Hiiumaal on valminud ka etendus, kus ühena kahest näitlejast kehastab Douglast hiidlane Risto Vaidla. Douglas nägi ise etendust videost ning andis sellele oma õnnistuse.
Pärast Hiiumaalt lahkumist 1996. aastal on Wells elanud ja töötanud mitmel pool üle maailma, näiteks Washingtonis, Hong-Kongis, Pariisis ja Šveitsis.
Pärast pensionile jäämist leidis Douglas uue kutsumuse Nebraska looduse ja parkide ameti (Nebraska Game and Parks Department) juures loodusgiidina, jagades oma armastust looduse vastu ka teistega. Talle meeldis kalastamine, jahipidamine, aiandus, telkimine ning nii uute paikade avastamine kui ka oma vanade lemmikkohtade külastamine. Vabal ajal tegutses Douglas vabatahtlikuna kohalikes kodutute varjupaikades, Durham’i muuseumis ning hooldusperesüsteemis olevatele lastele mõeldud laagris.
Erakogu Pärast pensionile jäämist oli Douglas loodusgiid.
Hiiu Lehel oli Wellsiga viimane kontakt 2023. aasta jõulude ajal, kui lehele antud intervjuus kinnitas Wells, et tema elu parimad aastad möödusid Hiiumaal.
MÄLESTADES DOUGLAST
Mõeldes Douglasele, tulevad esimesena meelde tema sõbralik ja muhe nägu ning sama sõbralik ja muhe olemus. Ühest küljest oli ta nagu haruldane filmilik fantaasiategelane, kes saatuse tahtel ja pooljuhuslikult 90ndate alguse Hiiumaale jõudnud, teisest küljest aga tavaline noor inimene, kes oma kohta otsib ja teiste omavanustega seltsib. Douglas oli tore sõber, kellel oli hea huumorisoon, kes oskas naljakat näha nii meis kui endas kui ameerikalikus elulaadis. Meie tollases noores seltskonnas ei olnud tema suhtes võõristust, sest Douglas oli lihtne, hooliv, heas mõttes uudishimulik, abivalmis. Ta oskas rõõmu tunda ja väärtustada väikseid asju – kingiks saadud villased sokid kandis ribadeks –, aga mõtles ka palju suuremalt ning kindlasti hoolis väga Hiiumaast ja Eestist. Olen kindel, et isegi pilve pealt hoiab ta meil silma peal.
Tiiu Heldema
***
Kõik teemad, mida ta tõstatas, nii turismimajanduse alal kui prügiteema, olid tollal rasked teemad. Ja ta leidis neile ka lahendused. Meie saime Douglaselt loa Tuletorniringi trükise arenduseks vahetult siis, kui ta oli juba Hiiumaalt lahkunud. Nii tore, et temast ja tema tööst on alati räägitud, meeles peetud ja edasi arendatud. Kasvõi Viscosa näidend, mis tuletab meelde, kuidas kõik alguse sai ja kuidas me teda mäletame.
Ly Johansen
***
Douglas oli hea sõber. Suhtlesime temaga veel aastaid pärast ta lahkumist Eestist, käisime külas nii Pariisis kui Genfis. Huvitav oli jälgida, kuidas saatuse laine, mis kandis tagasihoidliku Nebraska raamatupidaja meie saarele, viis ta edasi maailma tasemele. Kuidas temast kujunes omaette nähtus meie kogukonnas. Mismoodi üks südamega vabatahtlik sai lühikese ajaga algatada niisuguseid muutusi, mille mõjusid tunneme veel aastaid. Ning oma elu lõpus muutuda legendiks teatrilaval, kus temast räägivad juba need, kes teda pole kunagi näinud. Mina aga istun saalis ja meenutan, kuidas Douglas Tuuru maja baaris oma lemmikut kokteili jõi – Vana Tallinnat õllega.
Toomas Kokovkin
***
Douglase Hiiumaa rännakud on kindlasti väga erinevad teiste rahukorpuslaste omadest, kes kõik said väga viletsa ettevalmistuse ja neil polnud vähimatki aimu, kuhu nad satuvad. Ometi suutis Douglas väga kiiresti õppida keelt, kohaneda veel saarel viibivate viimaste piirivalvurite lagastamisega, aga ka üldiselt keeruka inimeste veel nõukaaegse kahestunud mõtlemisega. Tänu heale huumorimeelele lõi ta kiiresti palju kontakte ja suhted olid kindlasti kahepoolselt kasulikud. Kuigi turismi arendamine ei olnud tema saarele tuleku eesmärk, oli just Douglas see, kes õpetas meid nägema turismi kui saare majanduse arenguvõimalust.
Kuna Douglase kabinet asus Maavalitsuses, oli ta väga hästi kursis kõige toimuvaga. Ta armastas ikka öelda, et Ameerikas keegi ei usuks, kui ta räägiks, et alustab tihti hommikuti tööpäeva maavanemaga (Governor) kohvi juues. Douglase töö lõppedes kinkisime talle lõpupeol naljaga pooleks “kinnisvara” – kivirahnu Salinõmmes. Loodame, et uued omanikud lubavad seda endiselt Douglase kiviks nimetada.
Tiit Laja
Loe ka:
-
TAASKOHTUMINE | Dougi elu parimad aastad möödusid Hiiumaal
-
DOUGLASE ALGATUS | Hee-yew-maw tuletorniring pani aluse Hiiumaa turismimarsruutidele
-
Douglase fänn matkab Tuletorni ringil
-
Ameerika matkaja kõndis saarele tiiru peale
-
HINGEGA HIIUS | Mait Jooritsa igavene suvi elab Hiiumaal
-
LAVALUGU | “Jänki seiklused Hiiumaal” naerutab ja liigutab
-
MAGUS NOSTALGIA | Jänki jõudis taas Hiiumaale
-
Puski kiriku kellatorni rist sai paika
-
SUVELAVASTUS | Joorits, Vaidla ja Aardam hakkavad jänkit tegema
-
Intervjuu Douglas Wellsiga
-
Douglas Wellsi tervitus Washingtonist
-
Ilmus Wellsi raamatu uustrükk
-
ÜKS PIIGA JA KAKS INGLIT | Aeg pole Hiiumaa misse räsinud
-
Legendaarne HEPT mängis taas üle paarikümne aasta
ja