On üsna üllatav, et Põhja-Eesti regionaalhaigla tahab endaloodud kontserni tütarettevõtteks Hiiumaa haiglat, mille tuleva aasta eelarves terendab pirakas auk.
Muuseas selline auk, mida PERH pole nõus katma ka juhul kui Hiiumaa haigla oleks nende tütarettevõte – nii PERHi juht Tõnis Allik Hiiu Lehe ajakirjaniku küsimusele vastates ütles.
Milleks küll suurele ja edukale regionaalhaiglale üks väike ja nüüd ka majandusraskustes Hiiumaa haigla?
Algul spekuleeriti, et PERHile on meie haiglat vaja vaid sellepärast, et kiirabikonkursi ta küll võitis, aga kaugel saarel on hirmus tülikas teenust osutada. Kiirabikonkursi nõuded aga ei võimalda tööd edasi delegeerida.
Pärast arstiabikonverentsi jääb üle nõustuda riigikogu liikme Kalev Kotkasega, kes arvab, et määravaks on hoopis suurem majanduslik huvi. Ja Hiiumaa haigla, nagu muudki maakonnahaiglad, võib hoopiski olla tulevane rikas pruut. Nimelt on Euroopa Liidu järgmise finantsperioodi 2014–2020 meditsiinirahade jagamisel Eesti teinud otsuse, et enamus rahasid läheb maakonnahaiglatele ja väiksem osa regionaalhaiglatele. Praegusel perioodil oli vastupidi.
Kotkas ütles, et regionaalhaiglate juhid on väga pädevad, väga hästi informeeritud ja nad tajuvad selgelt, et suured Euroopa miljonid ujuvad nendest mööda. “Selleks, et olla meepoti juures tuleb väikestele kosja minna ja ühele sellisele kosjatulekule me tegelikult täna ka tunnistajaks oleme,” ütles Kotkas.
Tema ettepanek oli, et me ei kiirutaks “jah” ütlemisega ja kasutaks vana kurameerimise trikki – “õpime paremini tundma, teeme koostööd, õpime usaldama ja siis otsustame”.
10. detsember 2013
