Aastaid tagasi otsisime koos Volli Mäeumbaiaga Vaino Väljase kaugushüppe tulemust. Sain siis Vollilt kasuliku nõuande: kui oled keerulise küsimusega hädas, võid vastuse leida kohast, mis ei tundu selle küsimusega üldse seotud olevat.
Nüüd nii juhtuski. Ei olnud kuidagi loogiline ega eriti teadagi, et vabariigi paremaid kõrgushüppajaid Tarmo Kobin
(tulemus 2,15 m) võistles ka kolmikhüppes. Helsingis toimus 1. septembril 1998 Tallinna ja Helsingi spordikoolide vaheline võistlus, kus kolmikhüppe võitis just Kobin tulemusega 13,66.
See tulemus on 6 sentimeetrit parem Hannes Maaseli nimele kuuluvast Hiiumaa rekordist, mis oli püstitatud kalurikolhooside vabariiklikul spartakiaadil 1974. aastal Kärdlas. See oli hea tulemus ja Maasel sai sellega esikoha.
Kalurikolhooside esindustesse kuulusid tollal vabariigi parimad kergejõustiklased. Selle kinnituseks on Kärdla staadioni kolmikhüpperekord 15,85 meetrit, mille hüppas 1982. aastal kalurikolhooside spartakiaadil olümpiavõitja Jaak Uudmäe.
Veel mõned faktid Hiiumaa kolmikhüppe ajaloost
Enne teist maailmasõda oli Hiiumaa parimaks tulemuseks Villem Koidu 1930. aastal Laukal hüpatud 13 meetrit. Hiiu maakonna esimeseks rekordiks kinnitati 1949. aastal Raoul Kao tulemus 11,46, mille ta saavutas Kalevi vabariiklikel esivõistlustel. Selle tulemuse on praeguseks ületanud 28 sportlast. Esimene Kärdla staadioni rekord kuulus Käina kooli direktori Juhan Reinthali
nimele, tulemusega 10,17 meetrit tuli ta 1949. aastal esimeseks Hiiumaa meistriks sellel alal.
Peale Maaseli ja Kobini on kolmikhüppes vabariiklikul areenil kõrgeid kohti saanud Hillar Eller, kes võitis 1958. aastal VS Jõud esivõistlustel Viljandis pronksmedali ja saarte rajoonide spartakiaadidel saarlase Enno Sepa järel mitmel korral teise koha. Kolmikhüppajaile ihaldatud 13 meetri piiri on hiidlastest ületanud veel Andres Kutser – 13,47 ja Arvo Priimägi – 13,03. Viimane tunnistati seitsmekümnendatel aastatel mitmel korral vabariigi parimaks võrkpalluriks.
LEMBIT SAUER
spordiveteran
