Aastaid valitses segadus Hiiumaa meeste kaugushüpperekordi kohta. Ühed arvasid, et rekordiks võiks endiselt olla Hannes Maaseli poolt 1974. aastal hüpatud 6.76, teised aga, et Marek Kotelnikovi poolt 2004. aastal hüpatud 6.81. Selle vastased väitsid, et Kärdla staadionil puudus tuulemõõtja ja hüppe ajal puhus tugev taganttuul. Selle rekordi pooldajad väitsid, et Hannes Maaseli hüppe ajal puudus samuti tuulemõõtja.
Vähesed olid seisukohal, et Hiiumaa rekordiks võiks olla Tarmo Kobini poolt hüpatud tulemus. Selle tulemuse kindlakstegemine oli keeruline, sest vabariiklikus kergejõustikustatistikas tuuakse alla 7 meetri kaugushüppetulemusi välja haruharva. Samuti võib nüüd Hiiumaa sportlane esindada mandri spordiklubi. Viimane variant osutuski õigeks. Tarmo Kobin esindas Nõmme kergejõustikuklubi, kui hüppas Särgaveres 2002. aastal igati määrustepäraselt 6.87.
Hiiumaa kaugushüpperekordite areng on toimunud järgmiselt: esimeseks oli 1949. aastal Vaino Väljase poolt hüpatud 5.97. Selle ületas 1953. aastal mitmevõistleja Aleksander Transtok tulemusega 6.32. 1959. aastal sai rekordiomanikuks Hillar Eller hüpates 6.40. Järgmiseks rekordiomanikuks sai 1963. aastal Ivo Vana tulemusega 6.44. 1966. aastal hüppas mitmevõistleja Leo-Lembit
Lahesalu uueks rekordiks 6.59. Sellega on nüüd kõik Hiiumaa meeste kergejõustikurekordid teada.
Lembit Sauer
