Harda Roosna Hiiumaa vallavolikogu neljandal istungil arutati Hiiumaa valla ja osavaldade struktuuri ning ametnike ja töötajate ülesandeid. Enne otsuse langetamist oli vaidlusteemaks osavaldade ametnike koormused, eriti küttis kirgi Kõrgessaare osavalla ametnike arv, mis on teiste osavaldadega võrreldes väiksem.
Kõige rohkem teenistuskohti on planeeritud Käina osavalda – 13,05. Neist neli on aga tähtajalise töölepinguga katlakäitlejad, kes töötavad vaid kütteperioodil. Käinale järgneb Kärdla osavald, kuhu planeeritud 8,4 teenistuskohta. Pühalepa osavalda jääb 8 teenistuskohta ja Emmastesse 6, pindalalt suurimasse, Kõrgessaare osavalda, aga vaid 5,1 ametniku jagu teenistuskohti. Hiiumaa vallavalitsuses on teenistujaid 12 ja vallakantseleis 7.
5. septembril ütles Omar Jõpiselg Hiiu Lehele, et Hiiumaa osavaldades saab kokku olema 39 töökohta. Emmastesse planeeriti toona 7 töökohta, Käina 9,85, Pühalepa osavalda 6,6, Kärdlasse 10,3 ja Kõrgessaarde 5,2.
Töökohti vähem
Ühinemislepingu kohaselt jäävad osavaldadesse lisaks osavallavanemale sekretär-asjaajaja ja registritoimingute spetsialistid, maaspetsialist, ehitusspetsialist ning sotsiaaltöö spetsialist. Ülejäänud ametikohad on osavaldades erinevad, kuna ka varasemate valdade struktuurid polnud sarnased.
Vallavanem Reili Ranna sõnul on kokku ametiasutuste koormus 73,05, tänaste vallavalitsuste puhul 70,05. “Niisugusele struktuurile on meil rahaline kate olemas,” ütles vallavanem.
Kuigi osavaldade töökohtade arv veidi väheneb, on osavaldade eelarves ette nähtud tulude kasv 5 protsenti. “Tuleneb see palkade ühtlustamisest, kuna palgatasemed on valdades erinevad,” selgitas vallavanem.
Töötajate arvus ei kajastu veel maavalitsusest üle tulevad ametnikud, sest nende koormused ja funktsioonid saavad vallavalitsuses olema erinevad.
Eelarve- ja majanduskomisjoni esimees Omar Jõpiselg ütles, et tulevane struktuur on säästlikum kui see, millega ühinemisläbirääkimised lõpetati ja komisjon otsustas seda toetada. “Kui king pigistama hakkab ja on näha, et ametikohtade komakohad end ei õigusta, siis saab alati parandusi teha,” lisas Jõpiselg.
Ka vallavanem soovitas mitte kinni jääda töökohtade arvu ja selgitas, et erisus tuleneb sellest, et töökohti kokku leppides arvestati endiste valdade töökorraldusega.
Piiride asemel koostöö
Volikogu liige Toomas Kokovkin avaldas arvamust, et ametnike arv osavaldades loksub aja jooksul paika, siis kui selguvad tegelikud vajadused. “Praegu vaielda, mitu ja missugust ametikohta osavallad saavad, ei ole konstruktiivne,” leidis Kokovkin.
Ta ütles välja ka enda seisukoha, et osavaldade tähendus peaks aja jooksul vähenema. “Probleemid osavaldade piiril on lahendatavad parema koostöö ja mõistliku tööjaotusega,” märkis ta. “Valdade piiril näpuga järge ajades ei ole võimalik Hiiumaal tervikuna töökohti jagada ja seda tehes peaks arvestama tegeliku vajadusega.”
Volikogu liige Artur Valk ütles, et ilmselt ebaõiglus süveneb veelgi ja tulevikus ei hakka keegi enam praegu paika pandud ametikohti üle vaatama.
Vallavanem selgitas, et uut struktuuri kokku pannes oli üks eesmärke ühtlustada kõigepealt osavaldade töötajate palgatasemed, et kõik spetsialistid oleksid võrdselt koheldud ja saaksid teha töökohtade täitmiseks uued pakkumised.
“Samas ei saa me valla eelarvekulutusi lõpmatuseni suurendada,” nentis vallavanem.
