Reedel toimunud erakorralisel istungil otsustas Hiiumaa vallavolikogu kümne poolt- ja kaheksa vastuhäälega tagada Kärdla põhikooli ehitustööde täiendava omafinantseeringu.
Täiendavat, 1,4 miljoni euro suurust investeeringut lisaks seni võetud 1,6 miljoni euro suurusele kohustusele, kokku 3 miljonit eurot, toetas koalitsioon, vastu oli opositsioon valimisliidust Kodusaar.
Ainsana jäi erapooletuks volikogu esimees Aivar Viidik, kes seni teinud koostööd SDE ja valimisliidu Ühine Hiiumaa koalitsiooniga, kuid nüüd on ühinenud Reformierakonnaga.Samal istungil otsustas volikogu sõlmida hankelepingu Kärdla põhikooli ehitustöödeks maksimaalse maksumusega 6,4 miljonit eurot. Maksumus sisaldab
20 protsenti käibemaksu.
Hiiumaa vallavanema asendaja Hergo Tasuja ütles, et nüüd saab vallavalitsus astuda edasisi samme ning lähiajal sõlmida lepingu hankel välja valitud ehitajaga. Tasuja lisas, et vallavalitsus loodab Kärdla uue koolimaja valmis ehitada ühe aastaga.
Vallavalitsus põhjendas valla omaosaluse suurendamise vajadust kallinenud ehitushindadega ja tegi volikogule ettepaneku katta see lisalaenuga.
Arusaamisele, et Kärdla põhikoolile on vaja uut hoonet, tuli peale seda, kui 2016. aastal Hiiumaa riigigümnaasiumi hoonet ehitades selgus, kui kehvas seisus on 70ndatel valminud koolimaja. Otsuse kasutada riiklikku koolivõrgu ümberkorraldamise toetust uue Kärdla põhikooli ehituseks tegi 2017. aastal ametist lahkuv volikogu n-ö kaheteistkümnendal tunnil.
Praegune vallavalitsus on 3,4 miljoni euro suuruse toetuse kasutamiseks teinud neli aastat jõupingutusi.
Juba 2019. aastal loodeti, et see aasta jääb vanas koolimajas viimaseks, kuid nii siiski ei läinud
HARDA ROOSNA
KOMMENTAAR
Minu tagasihoidlikud kommentaarid reede, 6. augusti Hiiu Lehes ilmunud loole “Volikogu peab otsustama põhikooli hanke kallinemise üle”.
Leheloos on kirjas, et võimaliku kärpekohana, kust põhikooli ehituseks saaks kasutada valla enda raha, näeb opositsiooni liige Antti Leigri Käina kultuurikeskuse remondi edasilükkamist. “Käina huvi- ja kultuurikeskus trügis praeguses investeeringutekavas ette ja selle praegune investeering on suures osas valla oma raha,” selgitas Leigri Hiiu Lehele.
Vastan: Ei ole korrektne väita, et Käina huvi- ja kultuurikeskuse projekt on nii-öelda ette trüginud. Antud investeering on kokku lepitud valdade ühinemislepingus, mis kehtib uute valimiste tulemuste välja kuulutamiseni või seni kuni vähemalt kaks kolmandikku volikogu koosseisust soovib eelnimetatud dokumenti muudatusi teha. Volikogu pädevuses on investeeringute üle otsustamine, sh nende prioriteetsuse määramine, praegu aga peame järgima kehtivat ühinemislepingut.
Selgitan veel, et tegemist ei ole pelgalt kultuurikeskusega. Hoones on ka huvikool ja noortekeskus. Peale remonti lisanduvad ruumid eakate päevakeskusele ning järgmise sammuna kolib hoonesse tervisekeskus.
Veel kõlas loos järgmine argument: “…Tasuja põhiväide, et tegu on nii-öelda Käina osavalla rahaga…”
Vastan: Hiiumaa vallas on tugevate osavaldade süsteem ning kehtib põhimõte, et igal osavallal on suure eelarve sees oma eelarve. 2021. aasta eelarve, mille volikogu on kinnitanud, on just nii üles ehitatud. Volikogul on muidugi õigus neid põhimõtteid muuta. Kuni seda tehtud ei ole, ei saa ühe piirkonna vahendeid teisele ümber tõsta.
Ja veel üks väide samast loost: “…kui põhikooli jaoks võtta suurem laen, sattub ohtu sotsiaalkeskuse teise etapi ehitus – lähiajal avanevad küll vastavad toetusmeetmed, aga vallal lihtsalt pole välja panna umbes miljoni euro suurust omaosalust.”
Vastan: Sotsiaalvaldkonna arendused, sh Sotsiaalkeskuse teine etapp Kärdlas, Hellamaa perekeskuse arendamine ja Tohvri hooldekeskuse dementsete hoone ehitus, on eelarvestrateegiasse planeeritud koos omaosalusega.
HERGO TASUJA
Hiiumaa vallavanema asendaja
