Aive Kokla ASi Kärdla Veevärk juhataja Toomas Kattel ütles, et veevarustuse saab Kärdla piirkonnas töös hoida nii kaua, kuni generaatori jaoks kütust on. Ettevõttel on praegu kaks generaatorit, üks statsionaarne Kärdla veetöötluses ja üks teisaldatav 9kilovatine generaator, millega saab vajadusel väiksemat pumbajaama töös hoida.
Kattel selgitas, et üle Hiiumaa on veetöötluste elektrisüsteemid ehitatud selliselt, et generaatorit on võimalik kiirelt süsteemiga ühendada. Elektrit tarbivaid objekte ehk pumbajaamu, pumplaid ja puhasteid on ettevõttel kokku 70, neist 18 vajavad pikema elektrikatkestuse korral teenuse jätkamiseks generaatorit.
“Kanalisatsiooniga on keerulisem,” nentis Kattel. “Kärdlas on 25 pumplat, peapumpla ja reoveepuhasti, see on süsteem, mida pikema katkestuse korral oleks väga raske töös hoida, aga mitte võimatu.”
Võimekuse parandamiseks oleks Katteli sõnul vaja juurde hankida kaks suuremat ja mitu väiksemat generaatorit.
Selline generaator, millega saab tööle panna Kärdla peapumpla, maksab 25 000 euro kanti ja väiksemate objektide töös hoidmiseks vajamineva generaatori hind on 3500–4000 eurot. Tagasihoidlikult hinnates oleks investeeringuvajadus 65 000–70 000 eurot.
Kütust saab Jetoililt
Hiiumaa vallavanem Toomas Rõhu ütles, et saarel puudub veel tankla, mis elektrikatkestuse korral töötaks. “Kõrgessaarde tanklat kavandades on vald võtnud arvesse ka generaatori kasutamise võimekuse,” lisas vallavanem.
Uus tankla valmib jaanipäeva paiku, seni aga tuleb loota olemasolevatele.
ASi Olerex büroo sekretär Kristiina Malleus ütles, et nende ettevõttel Hiiumaal alalise elektrigeneraatoriga teenindusjaama ei ole. Seega elektrikatkestuse korral neilt kütust ei saa.
ASi Jetoil üks omanikke Sander Kopli ütles, et nemad saavad ka elektri puudumisel kütust tankida, kuna Jetoili üks kütuseauto paikneb alaliselt Hiiumaal. “Praegu on Jetoilil võimekus elektrikatkestuse korral tankida kütuseauto abil kütust veoautodele, traktoritele ja vajadusel ka generaatoritele,” selgitas Kopli.
Makselahendused sõltuvad küll interneti olemasolust, aga ilma internetiühenduseta saab maksmiseks kasutada sularaha ja Jetoili kliendikaarte.
Kopli lisas, et oktoobrikuu tormisündmuste ajendil plaanib Jetoil vähemalt ühes Hiiumaa tanklas autonoomse elektritoitelahenduse välja ehitada.
Kaugkütteteenust kasutab Kärdlas 51 hoonet. Mis juhtub, kui väljas on paarkümmend kraadi külma ja kodud kortermajades jäävad elektrita?
ASi Utilitas Haapsalu ja Kärdla osakonna juhataja Rein Paju ütles, et pikaajalise elektrikatkestuse ajaks on neil valmidus käivitada sõltumatu elektritoitega konteinerkatlamaja, mis katab ära Kärdla klientide soojusvajaduse. “Kuid ka klientide tsirkulatsioonipumbad vajavad elektrit ning kui klientidel pole endal varugeneraatorit, siis paraku elektrikatkestuse ajal need ei tööta ning maja ei saa meie soojust kätte,” nentis Paju.
Pank ja pood kinni
Küsimusele, kas mõnest Coopi kauplusest saab osta süüa-juua ja hädavajalikke tarbekaupu ka pikema elektrikatkestuse korral, vastas Hiiumaa tarbijate ühistu juhataja Kaja Antons, et praegu neil sellist võimalust pole.
Võimekuse loomiseks oleks vaja osta generaator ja vastavalt sellele välja ehitada uus elektrisüsteem. “Süsteemi väljaehitamise hinda meil hetkel ei ole teada, aga generaatori hind näiteks Tormi Konsumi töös hoidmiseks on ligi 25 000 eurot,” ütles Antons.
Swedbanki klienditeenuste juht Ede Raagmets ütles, et neil on olemas lahendused lühiajaliste elektrikatkestuste või võrgutoite kvaliteedi kõikumiste puhuks. “Kuid kui tegemist on ulatusliku ja/või pikaajalise elektrikatkestusega ning vabariigi valitsus kuulutab välja eriolukorra, lähtume koos teiste asutuste ja riigiga hädaolukorra seadusest,” lisas ta.
Hädaolukorra seaduses on kirjas, et järgmiste elutähtsate teenuste, nagu makseteenus ja sularaharinglus, toimepidevuse tagab Eesti Pank. Kuidas see Hiiumaal praktikas välja näeks…
Haigla töötaks ja apteek müüks
Hiiumaa haiglas on kaks töökorras varugeneraatorit, mis käivituvad automaatselt
10 sekundi jooksul peale voolukatkestuse tekkimist ja vähem kui 30 sekundi pärast on kogu haiglal uuesti elekter olemas. Olulisemad seadmed saavad toite läbi puhvertoiteallikate, seega teatud kohtades voolukatkestusi ei tekigi.
Haigla majandusjuht Tõnis Laanemäe ütles, et generaatoritele on varutud kütust umbes kümneks tunniks. “Kuna kasutame ka haigla õlikatla kütmiseks diislit, siis teoreetiliselt on praegune kohapealne kütusevaru umbes viieks kuni kuueks ööpäevaks,” lisas
Laanemäe.
“Ikka püüame leida lahendusi,” vastas päringule Kärdla apteegi töötaja Krista Luuk. “Kui täpselt on teada, mida vaja näiteks krooniliste haigete puhul või kui perearstid
kirjutavad paberretsepti, saame hakkama. Raha ei ole probleem – selle lahendame, kui olukord normaliseerub.”
BENU apteegi esindaja Imbi Hollat ütles, et apteegis on kasutusel puhvertoiteallikad ehk UPSid, mis hoiavad kassaarvutid töös kuni ühe tunni jooksul. “Kui katkestus on pikem ning kassasüsteem enam ei toimi, aga on tõsine hädaolukord, saab hädavajalikke tooteid müüa sularaha eest ja kui on tavaolukord taastunud, need apteegi kassasüsteemist läbi kanda,” rääkis Hollat. “Paraku ei toimi sellises olukorras retseptikeskus, seega digiretseptidega väljakirjutatud ravimite kohta apteegil infot ei ole ja neid müüa ei ole võimalik.”
Soovitus: Kuulake Vikerraadiot!
Telia meediasuhete juht Raigo Neudorf ütles, et maakonnakeskuses Kärdlas on masti tugijaamad varustatud paikse generaatoriga. Kõigis teistes mastides on tugijaamade toide üldjuhul kahetunnise varuga akudelt ja valmisolek generaatori ühendamiseks. “Kui sidekatkestus ületab akude kestusvaru, oleme valmis olulisemaid tugijaamu toitma liikuvate generaatoritega,” selgitas Neudorf. Peaaegu kolmandik Hiiumaa mobiilimastidest on telekomifirmade ühiskasutuses ja ka generaatoreid saab kasutada ühiselt.
Uurisime vallavanemalt, kuidas vald elektrikatkestuse korral informeerib elanikkonda toimuvast näiteks juhul, kui mobiilimastid ei tööta.
“Kui mobiilimastid ei tööta, töötab jätkuvalt operatiivteenistuste raadioside ja kriisiinfot saab kuulata täistundidel Vikerraadiost,” vastas Toomas Rõhu.
