Nii kommenteeris Georg Linkov oma FB kontol uudist, milles paljastasime, et keegi on Hiiu Lehe valimisteemalises veebiküsitluses hoolega topelthääli andnud. Ehkki küsitlus oli heas usus seadistatud nii, et tavalisel juhul sai hääletada ühest arvutist üks kord.
Aga ajakirjandus ei ole ei sõber ega vaenlane, vaid peegel. Ja peegliga pole mõtet riielda – sealt paistab see, kes või mis on siinpool klaasi.
Nüüd selgub, et on olemas ka võimalus mitmekordseks hääletamiseks, kuigi küsitlust ühele vastamiskorrale seadistades olin heas usus, et nii see nüüd ongi. Seda kinnitasid ka katsetused kodu- ja tööarvutis.
Ma ei suuda hästi ette kujutada seda inimest, kes nägi nii suurt vaeva, hääletades päeval tööarvutist ja hilisel õhtutunnil koduarvutist tunde ja tunde. Seminare ja konverentse nii hilisel õhtutunnil ju ei peeta.
Politsei hääletaja nime toimetusele ei öelnud, aga oleksin tahtnud talt küsida, miks ta seda tegi. Sest see, mida ta tegi, on tegelikult ju jabur.
Samas mitte mingil juhul lõbus mäng, nagu seda nüüd esitleda püütakse. Hääletaja tegi teadlikult tohutuid pingutusi, et näidata üht kandidaati teistest populaarsemana. Ja olgu tema sümpaatia selle kandidaadi vastu kuitahes suur, ebaaus on see ikkagi.
On äärmiselt kahetsusväärne, et on hakatud süüdistama toimetust selles, et veebis küsitlusele mitmekordne vastamine nii lihtne on. Öeldakse, et see tuleks teha keerulisemaks. Aga milleks? Lukk on ju loomavari, nagu vanarahvas ütleb, ja küllap leiab see, kes petta tahab, ikka mingi mooduse.
Ja kumb siis ikkagi on süüdi, kas aus inimene, kes vargust kartagi ei osanud, või varas?
Vastus Üllar Metsandi küsimusele, miks ma sellest kirjutasin, on see, et niisugune asi juhtus.
Üks kunagine Hiiumaa ajakirjanik rääkis, kuidas üks saare tippjuhte ütles tema lugude kohta – valesti kirjutad! Ajakirjanik imestas ja vastas, et ta kirjutab nii nagu asjad on. “See ongi valesti kirjutatud!” oli vastus.
Nii et kui negatiivset uudist on ebameeldiv lugeda, ärgem andkem selleks materjali.
Kui ajakirjandus, olgu see nii väike kui tahes, hakkaks kirjutama ainult ilusaid ja häid asju ning inetutest ja probleemidest vaikiks, siis just sellisest ajakirjandusest saaks meie kõigi vaenlane.
Lugupidamisega
HARDA ROOSNA
20. veebruar 2015
