erakogu Käinas asuva ASi Dagöplast tegevjuht Kulvo Pendra ütles, et jalgpalliväljakute jaoks kunstmuru biolaguneva täitematerjali tootmine on jõudnud testfaasist tootmisfaasi ja välja on arendatud valmistoode.
“Oleme loonud terve uue tehnoloogia, kaasanud mitmeid erinevaid kompetentse eri riikidest, investeerinud seadmetesse. Toote turule toomiseks on tehtud tohutu hulk kooskõlastusi, teste laborites ja müügitööd. Sisuliselt on tegemist start-up’iga ettevõtte sees,” rääkis tegevjuht.
Ligi kaks aastat kestnud arendustöö tulemusena töötati BioBagi Norra ja Käina tehase koostöös välja keskkonnasõbralik täitematerjal kunstmuruga jalgpalliväljakutele. “See on sada protsenti biolagunev ja aitab lahendada ulatuslikku keskkonnaprobleemi,” selgitas Dagöplasti emaettevõtte ASi BioBag International müügijuht Jørn Johansen.
Mikroplast säilib sadu aastaid
Uuringud on tõestanud, et kunstmuruga jalgpalliväljakutel kasutatav kummipõhine täitematerjal on keskkonnaohtlik. Samas on kunstmuruga jalgpalliväljakud maailmas väga levinud ja asendavad üha enam traditsioonilise murukattega väljakuid.
Siiani on kunstmuruga jalgpalliväljakuid kaetud kasutatud rehvidest toodetud kummigraanulitega, mis on sünteetilised ja sisaldavad muuhulgas raskemetalle.
“Need graanulid looduses ei lagune, vaid säilivad mikroplastina looduses kümneid ja sadu aastaid,” selgitas Johansen.
Mikroplasti väga väikesed osakesed imbuvad vihmaga pinnasesse ja jõuavad nii ka veekogudesse, saastades kogu ökosüsteemi.
Ta tõi ilmeka näite, et igal aastal lekib ühelt kummigraanulitega jalgpalliväljakult maapinda ligikaudu 10 000 kilogrammi mittelagunevat plasti, järgmisel aastal, kui väljaku hooldamise käigus täidet lisatakse, kaob jälle 10 000 kilogrammi pinnasesse ja nii aina edasi.
“Seepärast oli väga aktuaalne leida uusi materjale vana asendamiseks – uued täitematerjalid maksavad küll natuke rohkem, kuid on keskkonnale palju ohutumad,” selgitas Johansen.
Põhjuseks, miks seni siiski on kummipõhist täitematerjali kasutatud, peab Johansen materjalide elutsükli ja ökosüsteemile avaldatava mõju kohta tehtud uuringute vähesust. Ta tõdes, et varem oldi probleemist teadlikud, kuid polnud alternatiive.
100% biolagunev ja komposteeruv
Uus täitematerjal koosneb biolagunevast plastist, ligniinist ja biolagunevast sideainest. Plasti teeb biolagunevaks see, et selles olevad polümeerid muudetakse mikroorganismidele söödavaks. Seega saavad mikroorganismid lõhkuda plasti nii, et selle protsessi käigus tekivad vesi, CO² ja huumus. Seda tüüpi plast ei jäta endast pinnasesse pikaltsäilivat mikroplasti. Ligniin aga on orgaaniline polümeer, mida saadakse puidust.
Oslos asuvas Norra Eluteaduste Ülikoolis (Norwegian University of Life Sciences) tehtud uuringu põhjal võtab uue täitematerjali täielik biolagunemine pinnases aega neli ja pool kuni kaheksa aastat.
Johansen meenutas, et BioBagis taipasid nad kummigraanulite ohtlikkust loodusele siis, kui Norra valitsus viis läbi paar selleteemalist üleeuroopalist kampaaniat. Ühtlasi näitas valitsus tookord valmidust toetada probleemile lahenduste leidmist ja nende ettevõte Norras läks sellega kaasa. Nüüdseks tegeleb BioBag üksnes biolagunevate ja komposteeruvate materjalide tootmise ja müügiga. Johansen
rõhutas, et ka Dagöplasti tehase jaoks on alanud uus arenguetapp ning see on kogu ettevõtte jaoks oluline areng valitud suunal – keskkonnasõbralike toodete tootmisel.
Testfaas asendus tootmisfaasiga
Keskkonnasõbraliku täitematerjali väljatöötamist alustati Käina tehases vaikselt ja konkurentide eest varjates, tunnistab Johansen nüüd, kui tootele on saadud vajalikud litsentsid ja sertifikaadid.
Olemas on ka FIFA ehk rahvusvahelise jalgpalliliidu nõuetele vastavuse sertifikaat, mis avab tee biolaguneva täitematerjali kasutamiseks nii jalgpalliväljakutel, kus FIFA mänge mängitakse, kui ka profiväljakutel, kus praegu on kasutusel kummipõhine kate.
Nüüdseks on allkirjastatud ka leping ühe Belgias asuva vahendusettevõttega, millele on pandud kõrged lootused Käinas välja töötatud toote tulevikuväljavaateid silmas pidades. Esialgu on biolagunevate graanulitega kaetud neli jalgpalliväljakut Norras. Äsja täitis tehas ühe Šveitsist tulnud tellimuse ja võibolla on sealgi väljak valmis saanud, tõi Johansen näiteid esimestest tehingutest.
Tegemist on globaalse äriga ja toote valmistamiseks kasutatavad materjalid tarnitakse eri riikidest. Seni on tehas valmistanud väiksemaid tootepartiisid.
Kulvo Pendra sõnul sõltub edasine sellest, kui kiiresti võtavad jalgpalliväljakute omanikud omaks uue, keskkonda säästvama toote: “Mahtudest on natuke veel vara rääkida, kuid loodame, et uus toode on perspektiivikas.”
