Hiiumaa rahvaarvu kahanemise taustal on iga uus inimene saarele väga oodatud.
Tänases lehes räägivad kaks Hiiumaa “uushiidlast” sellest, mis on Hiiumaa elu plussid ja milliste probleemidega nad siin algul kokku puutusid. Tore, et nad neist esialgsetest takistustest üle said. Siiski on see mõttekoht ka meile, kes me siin juba tükk aega elanud. Kuidas ja mida teha, et Hiiumaa oleks ärakaranud hiidlaste ja ka mandriinimeste jaoks tõmbekeskus?
Tean ühte tuttavat, kes aina igatseb päeva, mil saaks juba Hiiumaale kolida. Ta isegi püüdis juba seda teha, kuid pannud siin pakutavad palganumbrid ja perekonna kulunumbrid kõrvuti, tõdesid nad mehega, et sellega välja ei vea. Lootust pole ta kaotanud ja arvab, et küllap saab tulevikus, kui lapsed iseseisvamad, kulusid allapoole, siis tulevad nad ikka.
Hiiumaa linnade ja valdade päeval ütles meie president, et vägisi ei hoia inimesi kohal ükski seadus. Eriti juhul, kui pole töökohti ning kui maksusüsteem ei motiveeri omavalitsusi töökohti looma.
Ta ütles, et vägisi ei saa luua ega säilitada ka ühtegi tõmbekeskust. “Kui ei tõmba, siis ei tõmba ja kõik. Või kui enam ei tõmba ja koos sellega kahaneb elanikkond ja kaovad töökohad, siis peab sellele kohale jääma õigus ja võimalus pakkuda teistsuguseid avalikke teenuseid või teha seda varasemaga võrreldes kahandatud mahus.”
Kas peaksime sellise stsenaariumiga leppima või püüdma teha midagi, et Hiiumaa jälle inimesi tõmbaks?
HARDA ROOSNA
28. märts 2014.
