Connect with us

Uudised

Tee lõket nii, et see tervist ei rikuks!

Nii aeda koristades kui matkates tuleb olla tähelepanelik, et lõkkesse ei satuks midagi muud peale immutamata ja värvimata puidu ja paberi. Sobimatu lõkkematerjal paiskab põlemisel õhku hulgaliselt ohtlikke aineid, mis rikuvad nii inimeste tervist kui ka keskkonda.
Keskkonnainspektsioon puutub jäätmete põletamise probleemiga üsna sageli kokku. Inimeste seas levib iganenud arusaam, et jäätmeid võib põletada. Ilmselt aastakümneid tagasi võiski, sest jäätmed olid siis hoopis teistsugused. Veel mõnikümmend aastat tagasi pakiti näiteks vorst paberisse, praegu aga kasutatakse valdavalt plastpakendeid. Plastpakendeid on meie igapäevases prügis ohtralt.
Taolised juhtumid sagenevad just kevadel ja suvel, kui võetakse ette suurpuhastused majas, kõrvalhoonetes või aias. Äraviskamisele lähevad vanad mööbliesemed, riided, jalanõud, rehvid, ehitusjäätmed, värvipurgid ja muu kasutuks muutunud kraam. Leitakse, et kõige lihtsam on kogunenud risu ja rämps lõkkesse visata. Tihtipeale annavad suitsevatest ja tossavatest lõketest teada häiritud naabrid või lihtsalt möödasõitjad.
Mõnikord kasutatakse lõkkes põletamist ka kulude vähendamise viisina. Majapidamisse tellitakse kõige väiksem prügikonteiner või väidetakse, et majapidamist üldse ei kasutata. Tekkinud jäätmed, mis prügikasti ära ei mahu või mida kuskile panna ei ole, põletatakse lõkkes. Selline käitumine on vale.
Tihtilugu põletatakse jäätmeid lõkkes või koduahjus. Suures koguses seguplastide põletamine, seda just madalal temperatuuril, nagu lõkkes, seab ohtu sinu ja su naabrite tervise. Plastide mittetäielikul põlemisel paiskub õhku lausa mürgikokteil, mis sisaldab tervist kahjustavaid ühendeid.
Põlemisest tekkivad ühendid tõusevad õhku ning langevad taas maapinnale. Seda hingavad sisse nii täiskasvanud, lapsed kui loomad. Mürgiga saavad kaetud puud, põõsad ja muud taimed. Koduaias prügi põletades katame ohtlike ainetega sealhulgas maasikad ja õunad, mida me kõik aiast korjatuna süüa armastame.
Seega – lõkkes sobimatute jäätmete põletamise korral on tegemist otsese looduse ja inimeste mürgitamisega.
Sobimatute jäätmete lõkkes põletamisel tekkivate ühendite võimalikud mõjud tervisele:
– polütsüklilised aromaatsed süsivesikud (PAH) – vähk,
– dioksiinid ja furaanid – immuun- ja hormoonsüsteemi häired, vähk,
– benseen – leukeemia,
– formaldehüüd – silmade, nina ja kurgu ärritaja, hingamisvaegused, nahalööve, vähk,
– peened osakesed – hingamishäired, kardiovaskulaarsed häired, südameinfarkt,
– polüaromaatsed süsivesinikud – vähk,
– vesinikkloriid – söövitava toimega silmadele, nahale ja limaskestadele, hingamisteede ärritus ja krooniline bronhiit,
– vesiniktsüaniid – närvi-, hingamisteede, kardiovasku-
laarsed ja kilpnäärmehäired,
– süsinikmonoksiid – vähendab hapniku transporti veres.
Tuhk võib sisaldada järgmisi raskmetalle:
– kaadmium – kopsu- ja maksakahjustused,
– arseen – seedetrakti probleemid, aneemia, neeru- ja maksahaigused, vähk,
– elavhõbe – närvisüsteemi- ja neerukahjustused,
– kroom – hingamisteede kahjustused, vähk.
Mida jäätmetega teha?
Sordi jäätmeid juba tekkekohal ehk kodus, töökohas ja kasuta jäätmete taaskasutussüsteeme (jäätmejaamad, -kogumispunktid, kokkuostud), isegi kui need ei asu päris koduukse kõrval. Kui kogumispunkt on pisut kaugemal, siis ühenda see käik mõne teise asjatoimetusega lähikonnas.
Küsi rohkem lisa kohalikust omavalitsusest – kus täpselt asuvad jäätmete kogumispunktid ning millistel tingimustel neid saab sinna ära anda. Ära põleta jäätmeid. Ära viska jäätmeid teepervele või metsa alla. Ära sokuta neid kellegi teise konteinerisse. Igaüks saab jäätmete ohutu käitlemisega hakkama!
Kui näed, et prügi põletatakse, anna sellest teada keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313. Valvetelefon 1313 töötab üleriigiliselt ja ööpäevaringselt ning numbrit saab valida nii mobiililt kui ka lauatelefonilt. Maksimaalne trahvisumma eraisikule prügi lõkkes põletamise eest on 300 trahviühikut, mis 2014. aasta mai seisuga tähendab kuni 1200eurost trahvi.
Loe prügi lõkkes põletamise ohtudest ja alternatiividest lähemalt KIKi toel valminud veebilehelt www.lõke.ee

Veel lugemist:

Ahto ilmajutud

Nagu ka eelnevalt mainitud, siis stabiilset talveilma ei paista ega tule ka see nädal. Küll aga on märke stratosfääri soojenemisest, mis viitab polaarpöörise nõrgenemisele...

Uudised

Rahvastikuregistrisse kantud Hiiumaa laste nimed kordavad üleriiklikke nimetrende ühe erandiga, milleks on lemmikuim poisinimi Mattias. Poisinimi Mattias, mida viimase viie aasta jooksul Hiiumaal lastele...

Uudised

Kaks Kärdla perearsti, doktor Meeli Paesüld (66) ja doktor Lia Prigoda (67) loobuvad praksisest 1. juunil 2023. Perearstil tuleb nimistust loobumisest kuus kuud ette...

Persoon

Kai Kallas (34) töötab Kärdla sadama kail Tareste lahe kaldal. Tema juurde kontorisse pääseb väikesest valgest uksest Yacht Service’i ellingu valges seinas, mida peaaegu...