Vikipeedia Maanteeamet kuulutas mullu detsembris välja uue hanke tähtajaga 24. jaanuar. Kahe vaidlustuse tõttu on hanke tähtaeg lükkunud 1. veebruarile.
Vaidlustused esitasid OÜ Nyx Air ja OÜ Airest.
OÜ Nyx Air vaiet riigihangete vaidlustuskomisjon läbi ei vaadanud ja ettevõte pöördus kohtusse. OÜ Airest vaide vaatas komisjon läbi, kuid ei rahuldanud.
Praegu käimasolev hange oli maanteeameti teine katse leida suursaarte lennuliinidele vedaja. Esimese tingimusi maanteeamet algul muutis, siis kuulutas kehtetuks.
Eelmine hange tühistati tehniliste nõudmiste tõttu, mille täitmist polnud võimalik kontrollida. Nimelt oli algul hanke tingimustes kirjas lennukite CO2 heite piirnorm, kuid kuna turbopropellerlennukitel seda ei mõõdeta, jäänuks selliseid lennukeid omavad ettevõtted pakkujate ringist välja.
Hiiu Lehe küsimusele, miks oli juba parandatud hange vaja kehtetuks kuulutada, vastas maanteeameti riigihangete talituse juhataja Andry Palu, et tahetakse olla täiesti kindel, et hanke tulemusi ei vaidlustataks.
Muutus reisijakohtade arv
Uue hanke tingimusi muudeti nii, et varasemalt oli CO2 piirnorm hindamistingimustesse sisse kirjutatud, uues hankes võeti see tingimus välja.
10. detsembri ERRi uudistes teatati, et muid hanke tingimusi muudetud ei ole. Tegelikult suurendati ka Kuressaare liinile oodatava lennuki istekohtade arvu 33-lt 40-le. Muudatus oli tehtud üsna viimasel hetkel nii, et Hiiumaa ühistranspordispetsialist Piret Sedrik helistas n-ö viimasel minutil enne Hiiu Lehe trükkiminekut, et Kuressaare lennuki kohtade arv tuleb ära parandada.
Just Kuressaare liinilennuki kohtade arv on see, mille vaidlustasid nii OÜ NyxAir kui OÜ Airest.
Vaidlustati ikkagi
ASi Airest esindaja Avo Tölpt leidis, et hankepassis sätestatud kriteerium 40 kohta on ebasäästlik, ebaotstarbekas ja objektiivselt põhjendamatu. Ta tõi võrdluse, et Kuressaare liinil opereeriva 19 istekohaga lennuki Jetstream 31 ühel reisil on keskmiselt olnud 12,7 reisijat ja keskmine täituvusprotsent 67.
Veel leidis Tölpt, et kriteerium on diskrimineeriv, kuna sellega välistatakse liinile sobivad ning kulusäästlikumad lennukitüübid SAAB, LET ja Jetstream ning kõrvale peab jääma ka SAABidega opereeriv Airest.
Veel juhtis ta tähelepanu, et lennuki 40 istekoha nõuet ei ole andmete analüüsiga põhjendatud. “Jääb mulje, et tegu on tundepõhise sooviga, mille puhul ei ole arvestatud säästlikkuse ja otstarbekuse põhimõttega,” tõdes vaidlustaja.
Õigus määrata tingimusi
Maanteeamet vastas vaidele, et sätestas 40 reisijakohaga lennuki nõude, kuna näeb suurt potentsiaali sõitjate arvu kasvuks viieaastase lepinguperioodi jooksul. Veel viitas amet Saaremaa valla ettepanekule, mis arvestab ka kohaliku kogukonna ja ettevõtjate soove.
“Turismifirmade esindajatega rääkides on Kuressaare lennuliini üheks suureks probleemiks näiteks turismigruppidele teenuse osutamine, mis on reeglina 30–40 inimest ja keda ei saa tänasel päeval lennukiga sõidutada. Lisaks tuleb arvestada, et reisi täituvus sõltub ka kellaajast. Tallinnast saarele tullakse reeglina hommikul ja lahkutakse mitte sama päeva õhtul. Kui hommikuti ühtepidi on lennuk 100 protsenti täis ja tagasi tulles 10 protsenti, siis keskmine täituvus ongi 55 protsenti. See ei tähenda, et absoluutnumbrites ei ole nõudlus suurem,” põhjendas maanteeamet.
Muuhulgas tõi amet komisjonile saadetud vastuses operaatorite loetelu, millel on nõuetele vastavaid lennukitüüpe ATR 42 või ATR 72, Bombardier või Fokker 50. Üks neist, Nordica tütarfirma OÜ Regional Jet on Eestist, ülejäänud kaugemalt: kaks Lätist, üks Leedust, üks Norrast, kaks Rootsist ja üks Poolast. Veel lisas amet, et nõuetele vastavaid lennukeid võib pakkuja ka rentida või liisida.
Komisjon vaiet ei rahuldanud
Vaidlustuskomisjon tegi otsuse, et teenuse osutamise eest vedajale makstav tasu ei ole sõltuvuses reisijate arvust ning põhineb algusest peale eeldusel, et teenust osutatakse vähemalt 40 reisijakohaga lennukiga.
“Hankijal on õigus määrata, millist teenust ta soovib ja vaidlustajal ei ole õigust talle ette kirjutada, milline hangitav teenus olema peab ja/või milline peab olema nõuetekohase teenuse osutamiseks vajalik tehniline varustus,” sedastas komisjon.
Veel leiti, et konkurents teenuse pakkujate vahel on põhimõtteliselt olemas ning hankija ei pea esitama kvalifitseerimise tingimusi hankemenetluses selliselt, et pakkumuse saaksid esitada kõik vastavas valdkonnas turul tegutsevad isikud.
Hiiu Lehele ütles Avo Tölpt, et vaidlustuskomisjoni otsust nad kohtus ei vaidlustanud ning hankel ei osale.
Tallinna-Kuressaare ja Tallinna-Kärdla regulaarlennuliinide vedaja riigihanke eeldatav maksumus viieks aastaks on 25,5 miljonit eurot. Leping praeguse vedaja, Leedu ettevõttega Transaviabaltika kestab 31. maini.
