erakogu Hiiumaa käsitööseltsi juhatuse liikme Nele Elleri sõnul osutus hiidlaste boksi populaarseimaks tooteks Evi Harjaku loodud sibulakess. Möödunud aastal valiti see ka Hiiumaa parimaks uueks kingituseks samanimelisel konkursil.
“Kõik sibulakessid said laadal otsa ja Evilt telliti neid ka juurde,” märkis Eller. Lisaks sibulakessile olid populaarsed ka randmesoojendajad ja mänguasjad. “Eriti püüdis pilke meie uus toode, kalapadi,” rääkis Eller.
Hiidlaste laadatiimi juhi Nele Elleri sõnul lähtusid nad käsitöötooteid laadale kaasa võttes sellest, et lähevad esindama kogu saart. “Märksõnad kaupa kokku pannes olid: tuli, inglid, mänguasjad ja Hiiumaa,” ütles Eller.
Hiidlaste pakutud kaubavalik oli lai – Mardilaadal osales Hiiumaalt käsitööselts 22 meistri töödega ühisboksis, eraldi lettidel veel OÜ Galder luust valmistatud ehetega, OÜ Hiiu Vill oma toodetega ja Pitsu Pood.
Eller meenutas, et varasemalt on Mardilaadal populaarsed olnud hiidlaste valmistatud kindad ja mütsid, tänavu neid seevastu nii palju kaubaks ei läinud. Eller oletas, et põhjuseks on ilmselt veel soojad ilmad. Samuti ei tuntud seekord erilist huvi keraamika vastu. Ellerile üllatusena aga müüdi koguni kümme kaasa võetud Hiiumaa autorite raamatut.
Püüdsid pilke riietusega
Hiidlased kandsid tänavusel laadal rahvariideseelikuid, rõhkusid ja lestapildiga pluuse selleks, et rahvariideid kaasajastada. “Meil olid seljas Reigi triipu seelikud, ainult ühel oli Pühalepa seelik ning olime oma riietusega tõelised tõmbenumbrid,” rääkis Eller. “Meid peatati üsna tihti, et uurida rahvariiete päritolu kohta.”
Triibuliste hiiu küütude peal oli ka hea näidata, kust on pärit paljude toodete juures kasutatud muster. “Meil olid müügil rahvariidekangast järjehoidjad ja hea oli siis seeliku peal näidata, kustkohast triibumotiiv pärit on,” selgitas ta.
Hea koostöö kihnlastega
Eller rääkis, et nad muutsid oma laadaboksi kujundust pidevalt, et see külastajaile paremini silma hakkaks. “Mulle tundub, et see ka toimis ja müük seeläbi paranes,” ütles Eller.
Hiidlaste laadaboks on aastaid olnud ühes ja samas kohas ning naabriteks on alati kihnlased. “Nendega käib meil väga hea koostöö ja üksteise aasimine,” naeris Eller. “Meie boksis oli peegel ja kui keegi mõnd kihnlaste eset proovis ja end peeglist vaadata soovis, siis kihnlased viskasid alatasa nalja, et peeglist vaadake hiidlaste juures, aga ostke neilt ka ikka midagi.”
Korraga töötas boksis vähemalt neli inimest ja hiidlaste tiim oli 14liikmeline, siiski olid neli järjestikust laadapäeva üsna kurnavad. “Väga palju peab inimestega suhtlema, seletama ja õpetama käsitöövõtteid,” rääkis Eller. Ta tõi näite, et pühapäeval veetis üks rõhkude valmistamise huviline nende boksis üle tunni aja.
Parimad kõndides kudujad
Eller tõdes, et nende tiim oli seekord siiski piisavalt suur ja saadi hästi hakkama. Muuhulgas pandi kinni võistlus “Koo ja kõnni”. Kolmeliikmelisse tiimi kutsuti ka üks saarlane. “Kududes veel veiderdasime ja venitasime, et jõuaks võimalikult palju kududa. Lõpuks, kui tulemused teatavaks tehti, tuli välja, et olime koguni esimesed. Jõudsime kõige rohkem kududa ja meie kude oli kõige ühtlasem,” rääkis ta. Kõik võistkonna liikmed said auhinnaks lõngatoki, vardakoti ja raamatu “Mulgi rahvarõivad”.
Laada moeetendusel olid esindatud hiidlaste Elga Nõmme, Sirje Elleri, Aet Reha ja Hiiu Villa tooted.
Neli päeva kestev Mardilaat on Eesti suurim käsitöövaldkonna ja rahvusliku elulaadi esitlus. Eller ütles käsitööliste laulupeoks kutsutud sündmust kokku võttes, et tänavusel Mardilaadal nähtu oli kõik ühtlaselt hea kvaliteediga ja hiidlaste laadalkäik õnnestus. “Käsitöö müügiga küll rikkaks ei saa, aga sellegipoolest läks meil hästi,” kinnitas Nele Eller.
