Tuulist ilma trotsides kogunes mitukümmend matkajat 24. veebruari keskpäeval Kõrgessaare Vaba Aja keskuse juurde, et minna Reigi pastoraadimaja juurde Eesti hümni laulma. Seekordsel ühislaulmisel osales enam kui poolsada lauljat, eeslauljaiks tippkammerkoori Collegium Musicale naislauljad abidirigendi Kristel Marandi juhatusel. Selgituseks, et koori meeslauljail tuli koroonaviiruse leviku tõttu nende ridades seekord koju jääda.
Tervitussõnad lausus tulijaile Reigi pastoraadi taastaja ja pastoraadinäituste kuraator Maret Kukkur.
2014. aastal, peale Kõrgessaare valla ja Kärdla linna liitumist Hiiu vallaks algatas Kõrgessaare vaba aja keskuse juhataja Artur Valk Eesti vabariigi sünnipäevamatka Viskoosast Reigi kiriku juurde ja tagasi. Kuna vabariigi aastapäeva pidu toimus Kärdlas, tahtsin, et kuidagi tähistaksime seda olulist päeva ka Kõrgessaares, selgitas Valk.
Tavaliselt kõndis just tema suure sinimustvalge lipuga matkajate ees. Seekord Artur Valk puudus, tema asemel kandsid suurt lippu Karl-Artur Valk, Alex Kark ja Janori Remmelg.
Valk ütles Hiiu Lehele, et oli kukkunud ja saanud kerge jalatrauma ega saanud seepärast matka kaasa teha. Ta kiitis noori lipukandjaid, kes olid ka peo ettevalmistamisel hoolega abiks ja said austava lipukandja ülesandega ilusti hakkama.
Kaks aastat tagasi, 2020. aasta veebruaris lisati Peep Lillemägi algatusel matkale veel üks lõik ja matkajad suundusid kiriku juurest Reigi pastoraadi juurde, et korraldada seal Eesti hümni ühislaulmine.
Huvipakkuv seos Eesti hümni saamisloo ja Reigi pastori Gustav Felix Rinnega (1831–1895) on kirjas Vikipeediaski, kus kirjutatakse, et Eesti hümni sõnad kirjutanud Johann Voldemar Jannsenile oli eeskujuks Hiiumaa Reigi koguduse õpetaja Rinne 1868. aastal ilmunud nn Hiiumaa hümn ehk laul “Hioma – ehk issamaa laul”. Hiiu Lehes on sel teemal kirjutanud nii toreda tava algatajad kui ajaloohuvilised Urve Vaher ja Pekka Linnainen.
HIIU LEHT
