erakogu 
Harda Roosna Üks pelletitehase rajajatest, Rasmus Põial ütles, et mõte elavdada saare puiduturgu ja hakata puitu ka kohapeal väärindama, tekkis paar aastat tagasi. Alguse sai see tööpakkumisest hakata selliseid tehaseid valmistama kui “võtmed kätte” lahendust. Mõte arenes aga kiirelt edasi ning tekkis soov rajada selline tehas ka Hiiumaale. Koostöös OÜga Procon on idee suudetud ellu viia ja n-ö pilootprojektina ehitatud tehas on praktiliselt valmis.
“Koos Aivo Perega otsisime variante, kuidas see ära teha,” selgitas Põial. “Peamine, milles omavahel kokku leppisime, oli see, et ettevõtte enamusosalus ja juhtimine ning seega ka otsustusõigus peab jääma Hiiumaale ja meie kätte.” Hea tuttava näol leiti ka kolmas partner ning asutati OÜ Hiiu Graanul.
Ettevalmistustöid alustati mullu juunis, oktoobris käis hakkelao ehitus, esimesed seadmed, kuivati jms jõudsid kohale novembris. Samal kuul nomineeriti OÜ Hiiu Graanul Hiiumaa aasta alustavaks ettevõtjaks. Laureaaditiitlit seekord veel ei tulnud, kuid kindlasti on tiitleid võimalus võtta tänavu.
Graanulitehas töötab
Valmiva ja osaliselt juba töötava tehase võtmekomponendid on tarnitud Saksamaalt Müncheni kandist, kuid on ka seadmeid, mis valmistatud Eestis, Lätis ja Itaalias. Tegemist on prototüübiga, mis on unikaalne selle poolest, et põhiline tööprotsess, küttegraanulite pressimine saepurust toimub ühes konteineris.
Sama kompaktne on juhtimispult, mis asub teises konteineris – arvutiekraanidega töölaud nagu kontoris, siinsamas kõrval on ka kööginurgake ja dušš WCga, et töötaja saaks tööprotsessil kogu aeg silma peal hoida. Kui tehas täisvõimsusel tööle hakkab, töötab see ööpäevaringselt ja mitmes vahetuses.
Investeeringu kogumaht koos eeltöödega jääb 2,7 miljoni euro kanti.
Toormeks saepuru ja küttepuu
Küttegraanulite valmistamise materjaliks sobib saepuru, mida saadakse höövelmaterjale tootvast ASist Vesset, kuid tehase laos kõrguvad ka juba kokku ostetud ümarpuidu riidad. Sobivat puitu ostetakse turuhinnaga kõigilt, kes pakuvad. Tootmisprotsessis kasutatakse pooleks okas- ja lehtpuitu ning toormeks sobivad kütte- ja paberipuu.
Puit kooritakse, peenestatakse ja pressitakse graanuliteks, mis on aina populaarsem küte. Graanulitega kütmise eeliseks on nende märkimisväärselt odavam hind võrreldes teiste kütteviisidega, lihtsus ja mugavus, sest mahutit tuleb täita vaid kord nädalas.
Lisaks on tegu loodussõbraliku ja keskkonnasäästliku kütteviisiga, kuna graanuleid valmistatakse puidujääkidest, sh saepurust ja vähemväärtuslikust puidust, toorme kuivatamiseks aga põletatakse katlamajas puiduhaket.
Toodavad ekspordiks
Tehase tootjapoolne nimivõimsus on 18 000–22 000 tonni pelleteid aastas. Omanikud on tulenevalt tootmisprotsessist arvestanud tootmisvõimsuseks 2,5 tonni tunnis ja 8000 töötundi aastas ehk 20 000 tonni aastas. “Sõltub puidu niiskusest, sellest kui head materjali saad kätte,” selgitas Põial, et mida kuivem materjal, seda kiirem protsess.
Valdavalt läheb kogu tehase toodang ekspordiks. Praegu on graanuleid ühe Itaalia ostja jaoks pakendatud nn bigbag kottidesse, kuid äriplaan on üles ehitatud sellele, et viia graanulid puistematerjalina laevadega üle mere.
“Lähtume sellest, et meil on kõige optimaalsem müüa Läänemere äärsetele riikidele – Taani, Soome, Rootsi, Saksamaa –, kuhu graanuleid on lihtne viia nii Lehtma kui Heltermaa sadamast,” rääkis Põial.
Hea uudis on, et nõudlust küttegraanulite järele on ja järgmisel aastal on oodata tööstusliku pelleti hinnatõusu.
Betoonitehas valmimas
Kolmapäeval tegid töömehed Palukülas ettevalmistusi järgmise tehase paigaldamiseks – valasid aluseid, paigaldasid tornsilod ja betoonplokkide vormid. Teisipäeval jõuab kohale kompaktne betoonitehas, mida praegu esitletakse Vilniuses ehitusmessil. Päevaga on tehas paigas, kolm kulub väljaõppeks ja seadistuseks ning siis võib see tööd alustada.
Miks just betoonitehas? Põial ütles, et sellest, et saarel niisugust tootmisvõimsust vaja, on saare ettevõtjate seas räägitud aastaid. Pärast seda, kui viimane kohalik betoonivalmistaja töö lõpetas.
Karm kogemus, kuidas ehitus sõltub sellest, kas vett on ja laevad käivad, on pelletitehase ehitajail endil eelmisest aastast. “Olime ka meie, nagu kõik Hiiumaa ehitajad, raskustes mandrilt betooni kättesaamisega,” nentis Põial.
OÜ Hiiu Betoon betoonitehas võiks tööd alustada juba 10. mai paiku. Tunnis toodab tehas 15 kuupmeetrit betooni ehk kaks autobetoonisegistitäit. Plaan on selline, et saarelt saadud tellimused koondatakse, autod tellitakse mandrilt kohale, betoon laetakse kohapeal sisse ja ehitusplatsile. Kui midagi jääb järgi, valatakse sellest kohapeal betoonplokke ning autosid ei saadeta ka tühjalt tagasi. Küllap Hiiumaa betoonile ka mandril ostjaid leidub, on Põial lootusrikas.
Kahe tehase peale kokku saab Palukülas tööd kümmekond inimest.
Päikeseelektrijaam – win-win projekt
Tänu pelletitehasele ja otse selle kõrvale on kavas ehitada päikeseelektrijaam, mis Hiiu saare jaoks juba teine. Esimene ootab kasutusluba Kärdla lähistel Rehemäel.
Põial ütles, et üks osa Rebasefarmi kinnistust seisis ilma kasutuseta, nüüd on sel otstarve. Suur pluss on, et jaama arendaja on nõus ehitama ka uue alajaama ning pelletitehas saab vajamineva elektrienergia osta otse tootjalt. Jaama investeerija jaoks aga on atraktiivne, et pelletitehase elektritarbimine on suur nii päeval kui öösel.
960kilovatise Rebasemäe päikeseelektrijaama ehitaja OÜ Solar4you esitas märtsi lõpus Pühalepa vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotluse päikeseelektrijaama rajamiseks. Ettevõtte esindaja Andres Ruusmann ütles, et nädalat-poolteist läheb veel loaga aega. Kui võrrelda, et vaid pisut suurem Rehemäe päikesejaam valmis kahe kuuga, võib kolmaski Rebasemäe tööstusettevõte peagi tööle hakata.
