Kehtivad romusõidukite käitlusnõuded sätestavad, et romusõidukite kogumiskoht peab olema ümbritsetud taraga, varustatud valveseadmete või ööpäevaringse valvega, olema vedelikukindla pinnakattega ning varustatud sademevee kogumisseadmete ja õlipüüduritega. Samuti peavad lammutuskojal olema hoiuruumid, rajatised ja konteinerid ohtlike jäätmete, akude, filtrite ja kondensaatorite ladustamiseks, eraldatud ala rehvide ja muude tuleohtlike osade jaoks ning kaal romusõidukist eraldatud osade ja vedelike kaalumiseks.
“Autolammutuste tööd on näiteks kritiseeritud väidetega, et autovedelikud lastakse hoolimatult maapinnale ning ohtlikke jäätmeid ei hoiustata vastavalt nõuetele. Ilma romusõidukite käitlusnõuetele vastavate tingimuste väljaehitamist ettevõttele jäätmete käitlemise luba ei väljastata. Protsess on pikk ja nõuded karmid – vaevalt, et pärast sellist kadalippu litsentsi saanud autolammutuskojad seadust rikkuma hakkavad,” nentis Autolammutuste Liidu tegevjuht Viktor Hütt.
Tema sõnul pole seadusega reguleeritud, millises järjekorras peab romusõidukit lammutama, kuid 85–95 protsenti aasta jooksul tagastatud romusõidukite keskmisest massist peab taaskasutama ja korduvkasutusse suunama. Samuti peab mootorsõidukite ja selle osade jäätmekäitleja keskkonnaministeeriumi probleemtoodete registrile kord aastas esitama aruande käideldud romusõidukitest, kus on kilogrammi täpsusega ära märgitud kõik käideldud materjalid. “Taaskasutusse ei suunata autoklaasi ja suuremaid plastikosasid, sest Eestis ükski ettevõte seni neid vastu ei võta,” lisas Hütt.
Meeldetuletuseks autoomanikele
Romusõiduki saab lõplikult liiklusregistrist kustutada ainult lammutustõendi alusel, mida väljastab litsenseeritud autolammutustöökoda. Omanik saab ise ajutiselt sõiduki Maanteeameti registrist eemaldada, kuid seda maksimaalselt kaheks aastaks.
Lammutustunnustega romusõiduki võtavad lammutustöökojad Viktor Hüti sõnul küll vastu, kuid lammutustõendit neile ei väljastata. “Sõiduki registrist eemaldamine on sellisel juhul omaniku ja maanteeameti vaheline kokkulepe. Illegaalne lammutaja saab lõpuks tõendi, kuid enne seda peab ta kindlasti ühendust võtma keskkonnainspektsiooniga, kes võib illegaalset tegevust trahvida,” lisas ta.
